Tantsukunst inspireerib ja rikastab

, tantsusõber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küünis etendati pärnakate Annika Viibuse ja Kardo Ojassalu tantsulavastust "Vurrkannude suvepäevad".
Küünis etendati pärnakate Annika Viibuse ja Kardo Ojassalu tantsulavastust "Vurrkannude suvepäevad". Foto: Imbi Viikberg

“Novembri tantsufestival 2011” algas möödunud kolmapäeval Pärnus Port Artus 2s naiseliku tantsulavastusega “Fail’IN” ja lõppes väikelastele mõeldud etendusega “Võluvärk” ning andis ülevaate nüüdistantsu arengusuundadest.

Festival tõi Pärnusse palju huvitavaid lavastusi. Igal numbril oli oma karakter.

Tugev dramaturgia

Kõige rohkem jäi silma Katrin Kreutzbergi lavastus „Domimees“, kus tantsisid ainult mehed ning tantsu iseloomustasid võim, domineerivus, raev ning loomalikud instinktid.

Tegu oli emotsionaalse ja võimsa lavastusega, kus tantsijad kandsid esitatud rollid lõpuni välja: nad hiilisid nagu kiskjad, võideldes kõrgeima positsiooni pärast. Esituse muutsid intrigeerivaks teravad liigutused, osavad hüpped ja jõuline dünaamika.

Samuti paistis huvitava ülesehitusega silma Evelyn Uisu lavastus ”Tüür“. Nimelt, kui vaatajad saali sisenesid, tants juba käis ja publikul soovitati tantsijate seas ringi liikuda. Lõpus süttisid koridoris tuled, andes märku, et etendus oli läbi, ent tantsijad jätkasid kavaga, kuni kõik vaatajad olid saalist lahkunud.

Suur tähendus oli “Tüüri” puhul valguse-varjude mängul ja kostüümidel-grimmil. Eriti huvitav oli jälgida, kuidas tantsijad vahepeal vaatajaid viinamarjadega õrritasid, luues sel moel publikuga kontakti.

Humoorikamatest etteastetest väärivad mainimist „Nii valge süda“ ja „Mina ja Mina“, kus tantsuoskuse kõrval oli näha näitlejameisterlikkust. Näitlemist oli rohkemgi kui tantsu, samal ajal olid etendused sellest hoolimata väga nauditavad.

Hea näide, tõestamaks, et huvitava etteaste teeb juba üksainus tantsija, on Karl Saksa „The Drone of Monk Nestor“, mis on lugu mungast, kes peab endaga siseheitlust. Kindlasti erineb see kõigist ülejäänud etendustest oma sügavamõttelise sisu ja sünge meeleolu poolest.

Tantsufestival jättis väga positiivse mulje. Vaadates, palju on Pärnus tantsukoole, arvaksin, et tantsuhuvi on siin isegi suurem. Tantsukultuurist tasub osa saada, sest see rikastab, inspireerib ja annab kordumatu elamuse.

Läks korda

Festivali korraldaja Erki Meltsa sõnade kohaselt on Eesti absoluutse tantsutipu Karl Saksa “The Drone of Monk Nastor” juba hinnatud riigi 2011. aasta parimaks tantsulavastuseks.

“Novembri tantsufestival” annab läbilõike Eesti tantsumaastikul toimuvast. Positiivse joonena tõi Melts välja, et nüüdistants on muutunud liikuvamaks ja füüsilisemaks ning lavastused sisutihedamaks. Nende tugev dramaturgiline külg näitab koreograafide tahet näidata inimkeha võimalusi ja seda tehakse suure artistlikkusega.

Nüüdistantsukunst on liikunud ajaga kaasa, sest püütakse kasutada kõiki tehnilisi mooduseid ja nüansse, et pakkuda vaatajaile maksimaalset elamust. Head näited on Meltsa sõnutsi “Domimees” ja “Tüür”.

Idamaalisuse ja päevapoliitilisusega paistsid sellel aastal kindlasti silma Karl Saks ja Teet Kask, kelle lavastuses “Exitus” käsitleti oriendi mõttemaailma sügavust ja stoilist rahu ning demonstreeriti meisterlikku kehavalitsemist.

Tänu naiselikule omapärasele liikumiskeelele ja -käsitlusele väärib kindlasti märkimist “Fail’IN”, mis on Doris Feldmani ja Kristina-Maria Heinsalu lavastus.

Melts luges sellel festivalil õnnestunuks etendused väljaspool teatrimaja. Publikuhuvi tekitasid tantsud linnaruumis Port Arturi kaubanduskeskuses, kus võis näha kolme lavastust: “Fail’IN”, “Sillal” ja “Vurrkannide suvepäevad”.

Festivali viimane etendus Kunstide maja ärklisaalis oli mõeldud lastele. “Võluvärk” tõmbas kokku kogu ürituse: neli Zuga tantsijat võtsid lapsed kaasa imelisse võlumaailma ja jutustasid neile liikuvas ja loovas keeles muinaslugusid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles