/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Eesti Pank hindas Eesti majanduse kolmanda kvartali 7,9protsendise kasvu märkimisväärseks, kuigi tippnäitajad jäid aasta esimesse poolde. Leedu majanduskasv oli 6,6 ja Lätil 5,7 protsenti, mis samuti arvestatavad tulemused.
Juhtkiri: Kasvutempos languse teel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvuspanga teatel oli Eesti majanduskasv sellel aastal euroala riikide keskmisest märksa kiirem. Ent siinkohal tuleks silmas pidada sedagi, et majandussurutise valu tundsime samuti varem ja karmid kärped võtsid hinge kinni. Mõnel pool euroalas käis sel ajal veel pidu, sest katk arvati mööda minevat või piirduvat suuresti Ameerika Ühendriikidega. Nüüd on need Euroopa riigid omadega mädas ja olukord nõuab veel drastilisemaid abinõusid.
Tõenäoliselt poleks me olnud nii tublid, kui kriisijärgset kiiret kasvu ei oleks soosinud välisnõudluse suurenemine ega sisemaise tarbimise kasv. Õnneks oli ja on Eesti eksport seotud riikidega, kus kogutoodang kasvab keskmisest kiiremini.
Nüüd on asjalood sealmaal, et mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid on justkui kokkuleppel kahandanud üldise majanduskeskkonna väljavaateid. Eestis on järsult aeglustunud tööstustoodangu kasv ja kanna on maha toetanud eksportki.
Neljanda kvartali majanduskasv väheneb, kuid suure tõenäosusega jääb veel küllaltki muljetavaldavaks.
Eesti peab jälgima Euroopa võlakriisi kulgu, sest selle väljumine kontrolli alt ohustaks meid tõsiselt. Nordea panga arvates kasvab euroala majandus järgmisel aastal tühised 0,6 ja Eestil 3,6 protsenti. Danske Bank pakub Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2012. aastal 3,9 protsenti, kuid ennustab suuremaid riske.
Tavainimesel ei jää muud üle, kui olla raha kulutamisel ettevaatlik ja kokkuhoidlik. Valmistumist taas kitsamateks oludeks näitab Eesti elanike hoiuste kasvamine.