Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/31/111448t1hffe7.jpg)
Täna keskööl saab aasta 2008 ajalooks. Edaspidi meenutatakse seda kindlasti kui vabariigi juubeliaastat, aga ilmselt ka kui majanduslanguse ja korruptsioonisüüdistuste aastat.
Esimest korda sai rahvas kaasa elada riigieelarve tegemisele, mis tõi kaasa süüdistusi ja pahameelt nii poliitikutele kui igale inimesele.
Üks mull läks lõhki
Majanduslangusel on nii objektiivseid kui subjektiivseid põhjusi.
2007. aastal korraliku hoo sisse saanud kinnisvarahindade langustrend jätkus lõppeval aastal. Hinnalangusest puutumata jäänud piirkonda Eestist naljalt ei leia, mõnel pool on kinnisvara odavnenud kuni 40 protsenti. Ainsana on paremas seisus Kuressaare ja Tallinna vanalinn.
Nagu hinnalangusest veel vähe oleks, teeb kinnisvara müüjaid kurvaks tõik, et kümneid protsente on kukkunud tehingute arv.
Reform kaotas toetajaid
Majanduslangus oli ilmselt sellegi põhjus, et lõppeva aastaga kasvas kõige rohkem toetus Keskerakonnale ja kahanes Reformierakonna toetajate hulk, nagu selgus ERRi uudistetoimetuse poolt aasta jooksul tellitud Emori üle-eestilistest uuringutest.
Kui detsembris 2007 toetas Reformierakonda 39 protsenti elanikest, siis detsembris 2008 oli valitsuse juhtpartei toetus langenud 29 protsendini.
Samal ajal tõusis opositsioonilise Keskerakonna toetus aastaga 22-lt 35 protsendini.
Uuringust ilmneb, et Reformierakond on kaotanud aastaga toetust kõige rohkem eestlastest valijate seas.
68 miljonit abiks
Raskest majandusaastast hoolimata jagas Eesti tänavu arengu- ja humanitaarabi 68,3 miljoni krooni eest, kusjuures humanitaarabi peamine sihtriik oli Gruusia.
Välisministeeriumi andmetel oli tänavu arengu- ja humanitaarabiraha riigieelarves 60 miljonit krooni, mis on aasta lõpus pea täies mahus kasutatud.
Kokku kiideti tänavu heaks 62 abiprojekti. Arengukoostöö vallas läksid suuremad toetussummad Euroopa Liidu naabrusrahastu sihtfondi, Kosovo sotsiaalmajandusliku arengu toetamise Maailmapanga sihtfondi ja ELi politseimissiooni toetamiseks Palestiinas.
Humanitaarabi andis Eesti tänavu kõige suuremas mahus Gruusiale, seda peamiselt valitsuse reservfondist. Välisministeeriumi vahenditest läks ligi kaks miljonit krooni humanitaarabiks Ukrainale ja Moldovale üleujutustes kannatanute aitamiseks, miljon krooni anti aga Iraagi pagulaste ja sisepõgenike olukorra leevendamiseks. Niisama suure summaga toetas Eesti Kongo Demokraatliku Vabariigi pagulaste ja sisepõgenike olukorra parandamist ning 900 000 krooni läks Zimbabwe näljahäda leevendamiseks.
Kolletav sammas
Lõppeval aastal küttis enim kirgi Vabadussõja võidusamba rajamine. Tulised vaidlused, kas klaasrist on selleks sobiv, lahendati jõupositsioonilt: kel võim, see otsustab.
Kui kõik ehituslikud mured (paistma jäävad kinnitusdetailid ja muu selline) kõrvale jätta, läks asi ikkagi viltu ja klaas, millest sammas valmistati, hakkas kollaseks muutuma.
Nii võib samba rajamine jääda ajalukku kui aasta suurim ebaõnnestumine.
Kriminaalne aasta
Nii palju korruptsioonisüüdistusi kui lõppeval aastal pole Eestis varem esitatud. Mehed-naised, kes süüdistuse saanud või kahtluse all, on kõik tuntud ja kõrgetel kohtadel.
Kehvemad pole olnud muud kurjategijad, kes jäid vahele narkootikumidega, käisid Euroopas juveele ja mootorsaane röövimas.
Kasiinode röövimine on Eestis samuti üha populaarsust kogunud ja kui lisada, et kinni on pandud 17 õnnemängusaali ning mänguautomaatide arv on vähenenud üle kümne protsendi ehk 532 võrra, oli 2008. aasta kasiinodele eriliselt raske.
Kurjategijad võtsid tänavu 11 kuuga elu 81 inimeselt, selgub justiitsministeeriumi statistikast.
Ministeeriumi pressiesindaja teatel registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur jaanuarist novembrini 67 tapmist, milles kaotas elu 67 inimest, ja üheksa mõrva, mis nõudsid 14 inimelu. (Seadus liigitab inimelu nõudnud kuriteod tapmisteks ja mõrvadeks vastavalt süüteo raskusastmele.)
Statistika kiuste
Eestlaste keskmine eluiga on Eurostati andmetel meestel ainult 67,3 ja naistel 78,8 aastat. Euroopas on meist viletsamal kohal vaid lätlased.
Lohutav on teada, et igasuguse statistika kiuste elab Eestis sel aastavahetusel 98 vähemalt 100aastast inimest.
Eesti vanim elanik on Raplamaal elav 105aastane naine, kuid 105aastaseid elab Eestis veel kolm.
104aastasi inimesi elab Eestis viis, 103aastasi15 ning 102aastasi on 16, 101aastasi 23 ja 100aastasi 35.