Katri Sutt: Veel kord Pärnu prügiveost

Katri Sutt. Foto: PP

Viimase paari kuu vaieldamatult kõige enam kajastatud teema on Pärnu korraldatud jäätmevedu. Pärnu linna elanikule uus ja tundmatu olukord on pannud inimesed nii jäätmetest rääkima kui ühiskondlikult kogu jäätmemajanduse arengusuundade vastu võitlema.

Tõsi, Pärnus jõustus korraldatud jäätmevedu reaalselt alles selle kuu esimesest päevast, kuid vastava põhimõtte rakendamise kohustus üle 1500 elanikuga omavalitsusele on seatud riigikogu vastu võetud jäätmeseaduses juba 2005. aastast. Seega ei ole Pärnu linna näol tegemist jalgratta leiutamise, vaid pigem astumisega sammukese lähemale seaduskuulekusele ja euroopastumisele.

Miks pühapäeval?

Euroopa heaoluriike on näitena toodud jäätmekäitlusalastes arvamusartiklites, kus märgitakse, et arenenud ja inimesest hoolivas riigis on pühapäev “püha“ päev, mil isegi muru ei kasva, rääkimata prügiveost.

Pärnus peab AS Ragn-Sellsi jäätmeveo autojuht end paraku pühapäevalgi varakult tööle asutama, ja seda ikka puhtama kodukoha nimel. See tuleneb suuresti jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõikest 1, mille kohaselt jäätmevaldaja on loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks päevast, mil hakkab kehtima kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmevedu, mis Pärnu linna puhul oli 1. november 2011.

Et AS Ragn-Sells kui Pärnu linna korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi võitja saatis vastavasisulised infokirjad, koostas jäätmete veograafikud ja valmistus teenindama elanikke Pärnu linnavalitsuselt saadud algse jäätmevaldajate andmebaasi põhjal, tuleb kogu linna kinnistutelt jäätmete äraveoks teha tööd pühapäevalgi.

Arvestades, et jäätmevaldajate registri algses andmebaasis on palju neid kinnistuid, mis tegelikkuses on hoonestamata, kui neidki, kus elutegevus puudub, on käimas märgitud kinnistute vabastamise aktiivne protsess.

Olulist rolli veograafikute kujundamisel mängivad ühismahutit kasutada soovivate elanike taotlused ja nende läbivaatamine. Eelnevast tulenevalt väheneb kokkuvõttes nende kinnistute hulk, kus prügiauto peab peatuma ja teenindamiseks reaalselt aega kulutama.

Olles vabastanud jäätmeveost hulga jäätmevaldajaid ja andnud nõusolekud ühiste mahutite kasutamiseks, saab AS Ragn-Sells korrigeerida oma logistikat ja veograafikuid ning seeläbi muuta Pärnus pühapäev euroopalikuks puhkepäevaks. Käimas on siiski jäätmeveo käivitusperiood ja kinnistute aktiivne kontrollimine, mistõttu vaadatakse veograafikud üle käesoleva aasta lõpus ja muudatused tühjenduspäevades tehakse 2012. aasta alguses.

Vabastustaotlused

Eraldi küsimus linnavalitsuse jaoks on laekunud vabastustaotluste läbivaatamine. Kuna jäätmeseadus märgib, et omavalitsus saab jäätmevaldaja jäätmeveost vabastada ainult juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, ja seda üksnes kindlal veendumusel ja kohapealsel kontrollimisel, tuleb kõik taotluses märgitud aadressid läbi sõita.

Kinnistut ei kasutata jäätmete tekitamise mõistes juhul, kui seal puudub hoonestus, kui maja on elamiskõlbmatu või kui see on müügis ilma samaaegselt sees elamata. Muudel juhtudel on linnavalitsuse ametnikul kohustus läheneda individuaalselt iga konkreetse kinnistu puhul. Selleks hinnatakse visuaalselt olukorda, küsitletakse naabreid, vajadusel kontrollitakse veetarbimist. Kui näiteks maja eelneva kuu tarbitud vee hulk on 13 kantmeetrit, ei saa olla tegemist kasutuseta seisva hoone tilkuva kraaniga.

Riigikohus on analüüsinud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kohtupraktikat ja jõudnud järeldusele, et suvilaski alaliselt mitteelamine ei ole alus korraldatud jäätmeveoga liitumisest loobuda. Analüüsis märgitakse, et kui isik kasutab suvilat harva ja jäätmeid tekib vähe, ei ole see iseenesest põhjus vabastada kinnistu jäätmeveost. Kui isik on mitme kinnisasja omanik, on ta mitmes kohas jäätmevaldaja ja kohustub regulaarselt oma tekkinud prügi nõuetekohasele käitlemisele andma.

Pärnu linn on läinud seda teed, et suvilapiirkondades, kus tõesti on vaid aiamaa koos pisikese majakesega, vabastatakse vastav kinnistu jäätmeveost teatud perioodiks, valdavalt septembrist kuni maini. Suvisel ajal, kui krundil toimub aktiivsem tegevus, tekib ilmselgelt jäätmeid. Et vältida nende sattumist metsa alla või naabri prügikasti, tuleb prügivedajaga leping sõlmida.

Aiamaadel ja eramajades, kus sorteeritakse ja kompostitakse aktiivselt jäätmeid, on loomulik, et tekib vähem olmeprügi. Korraldatud jäätmevedu ei ole kindlasti vahend, millega sunnitakse elanikke kunstlikult prügi tekitama ja prügifirma käivet suurendama.

Elanikud, kes kasutavad näiteks pakendikoti teenust või avalikke jäätmepunkte pakendite äraandmiseks, saavad vastavalt sellele valida olmejäätmete äraveoks väiksema jäätmemahuti ja seeläbi vähendada jäätmeveo kulutusi.

Tänapäeva tarbimisühiskonnas on vähe tõenäoline, et nelja nädala jooksul ei ole elanikul tekkinud seda kõige minimaalsemat jäätmekogust. Siinkohal väärib märkimist, et jäätmete matmine või põletamine ei ole lubatud jäätmekäitlustoimingud. Jäätmete põletamist reguleerib Pärnu linna avaliku korra eeskiri, mille paragrahv 4 lõige 1 punkt 13 ütleb selgelt, et avaliku korra tagamiseks on keelatud põletada jäätmeid (prügi) ja kulu.

Milline kott?

Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale on väikseim lubatud mahuti 50-liitrine jäätmekott. Kuid seegi 50-liitrine kott tuleb vedajale üle anda vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Vastav nõue tuleneb jällegi jäätmeseadusest, mis kohustab jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimiseks korraldama olmejäätmete äraandmise minimaalselt üks kord nelja nädala jooksul.

Nelja nädala nõue ei kehti praegusel ajal palju kõneainet saanud biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete äraveol. Sellest jäätmeliigist vabanemiseks võib veo tellida vastavalt vajadusele.

Olgu mainitud, et jäätmehoolduseeskirja eelnõus toodud 150-liitrise biolagunevast materjalist koti kasutamine lehtede pakendamiseks pole nõue, vaid lisavõimalus, mida elanikule välja pakutakse.

Kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt võib lehtede äraveoks kasutada kuni 50-liitrist kotti või eri suuruses konteinereid. Kuid 50-liitrisesse kotti lehtede pakkimine on tülikas ja peale selle ütleb jäätmehoolduseeskiri, et kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit, mille tühjendamise eest tuleb rahakotti kergendada. Nii lisati lehtede tasuta äraveoks eelnõusse mahutite loetellu täiendav võimalus.

Kellel puudub tahtmine lehti biolagunevasse kotti toppida, võib need konteinerisse panna ning selgi juhul viib AS Ragn-Sells lehed ja muud riisumisjäägid ära tasuta. Hea on elanikele meelde tuletada, et rahata viiakse ära vanapabergi. Ohtlikud jäätmed ja kasutuseta jäänud koduelektroonika, mis küll ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, kuid mida võib sageli leida nii avalikest jäätmepunktidest kui metsaalustest, võetakse Pärnu linna elanikult samuti tasuta vastu OÜ Paikre sorteerimisjaamas aadressil Raba 39.

Rääkides veel rahast, on elu näidanud, et jäätmemajanduses seni kehtinud vabaturg sundis inimesi oma jäätmemahuti tühjendamise eest maksma kordades kõrgemat ja ebamõistlikku hinda. Kui ühel tänaval käis eri päevadel ühte ja sama jäätmeliiki tühjendamas kolm jäätmefirmat, siis kõik selle tänava kinnistud ühe firma kätte koondades saab kulutusi optimeerida ja seeläbi pakkuda oluliselt madalamat hinda. Vähem oluline ei ole müra ja muude keskkonnahäiringute vähenemine.

Tegelikkuses ei ole uues jäätmeveokorras midagi keerulist ja teostamatut. Iga uus asi vajab aega, kuid kui soovime elada paremas ühiskonnas, olgem eurooplased ja liikugem koos parema ja puhtama keskkonna poole. Sellise keskkonna, kus metsaalustes ei riiva silma prügikotid ja tänavatel jalutades saab nautida värsket õhku.