8. september 2018, 0:01
Hiigelsuures linnumõrras ajavad linde omavalmistatud “tuustidega” edasi Jaak Tammekänd (vasakul) ja Jüri Kõiv.
FOTO: Urmas Luik
Sügisrändurid ei tee saladust oma isikuandmetest ega põe liigse kehakaalu pärast, sest mida paksem on rasvapolster, seda kaugemale suudavad nad ühe jutiga lennata. Aga siit, Kabli külas 50. hooaega alustanud linnujaamast saavad sulelised reisisellid jala ümber kaunistuse, rõnga tähisega “ESTONIA MATSALU” vastava tähe ja numbri koodiga. Teekonna jätkamise kursi võtavad nad maa magnetvälja järgi. Kiirus sõltub sabatuulest ja jõuvaru taastamiseks vahepeatustes kaetud toidulauast.
Liivi laht Kabli all meenutab hangunud telepilti, helesinist välja kaunistavad suvesooja septembri neljapäeva kesktunnil valged luiged. Aga nemad ei huvita keskkonnaagentuuri egiidi all töötava Kabli linnujaama töötajaid, kes tõusevad viiest ja teevad võrguringi vähemalt iga poole tunni sees, sest roogu ja luiteile sätitud võrku või hiigelsuurde mõrdpüünisesse jäänud sulelised tuleb kiiresti lahti aidata, spetsiaalsesse riidekotti panna, mõõta, kaaluda, rõngastada ja vabaks lasta. Nii õhtul kümneni välja ning kui hakkab kakkude ränne, ei saa linnu-uurijad sõba silmale lasta.
