Ühisgümnasistid tegid tutvust Türgi folklooriga

Tartu Ülikoolis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ning usuteaduskonna doktorant Helen Haas jutustas Ühisgümnaasiumis Türgi nädalal kuulajatele 6. septembri loengus lühidalt Türgist ja turgi keelt kõnelevatest riikidest ning tutvustas folkloorist pärit tõekspidamiste ja tegelaste rolli tänapäeva Türgi kultuuris. Foto: Erakogu

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ja usuteaduskonna doktorant Helen Haas jutustas Pärnu ühisgümnaasiumis Türgi nädalal lühidalt Türgist ja turgi keeli kõnelevatest riikidest, samuti kõneles ta folkloorsete tõekspidamiste ja tegelaste rollist tänapäeva Türgi kultuuris.

Haas tutvustas õpilastele Türgi hõimueepost, hundist põlvnemise legendi, seda, mis väärtusi hunt türklastele kannab, miks on tähtsad Dede Korkuti isik, Hoca Nasreddini lood ja Türgi varjuteater.

Üks huvitavamaid teemasid oli Türgi hõimu hundist põlvnemise legend, mis rääkis selle rahva põlvnemise lugu poisist, kes jäi ellu pärast seda, kui tema kodu olid vallutanud naaberhõimud. Ainsal ellujäänul, poisil, kel olid küljest raiutud kõik jäsemed, oli õnnestunud kuidagi varju leida ja ta eest hakanud hoolitsema emahunt, kellest saanud hiljem noormehe naine. Vaenlased hävitanud poisi, kuid emahunt põgenenud ja sünnitanud koopas kümme poega. Nendest saanud alguse kümme Türgi hõimu, näiteks Ašina hõimu nimi on samuti pärit ühest esiisa nimedest. Hõimu ülikud viinud hiljem oma rahva tänapäeva Altai piirkonda, kus pärast kohalike alistamist võtnud need endale nimeks türk. Ka sellel nimel on mitu tõlgendust, enim levinud on ’vapper, liider’.

Haasa on alati huvitanud Lähis-Ida. Lapsena luges ta sealse kultuuri ja elu kohta raamatuid ning ajaga huvi nende kultuuride vastu aina kasvas. Pärast keskkooli soovis ta minna õppima Tallinna ülikooli araabia keelt, kahjuks 2000. aastal see võimalus veel puudus. Araabia keele asemel oli võimalik õppida türgi keelt ja nii asuski Helen Haas seda tudeerima.

Pärast ülikooli lõpetamist kolis Haas Türki, kus töötas giidina ja uuris Türgi vähemusi. Eestis tagasi, otsustas ta oma erialal õpinguid jätkata. “Alguses arvasin, et olen ülikooli minekuks vana, kuid dokumente sisse viies nägin, et paljud õppima asujad olid minust vanemadki,” meenutas Haas. Nüüdseks on saanud Haasast Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant ja ühtlasi õpetab ta ülikoolis teisi.

G 2.c klassi õpilase Elina Elendi arvates oli loeng huvitav ja hariv. “Väga hea vaheldus tavapärastele loengutele,” leidis ta. “Olen alati arvanud, et Türgi on väga usklik, tõsine ja range riik, kuid loengul õppisin, et pigem pannakse Türgis rõhku viisakusele, rahvuskommetele ja omapärasele huumorile.”