Juhtkiri: veider ja ohtlik möödarääkimine

Erakorraline vastuvõtt Pärnu haiglas.

FOTO: Urmas Luik

Maksakasvajaga lapse­ootel naine pöördus lõikava valu pärast Pärnu haigla erakorralise meditsiiniabi osakonda (EMO) ja oli enda sõnutsi sunnitud hoopis Tallinna abi otsima minema. See pole kindlasti see viis, kuidas asjad käima peaksid.

Igal juhul ei saagi me teada täit tõde patsiendi ja valvearsti sõnavahetuse kohta.

Kommunikatsioonihäire – nõnda selgitab kohalik haigla juhtunut. Haigla väitis, et patsiendile pakuti raviasutusse jälgimisele jäämist; inimene väidab, et sellist asja pole olnud. Keegi valetab või see “häire” oli tõesti väga suur.

Oletagem, et arsti juurde tuleb valudes ja maksakasvajaga rase. Tohter pakub, et patsient kas võetakse haiglasse jälgimisele, ta pöördub ultraheli tegemiseks tagasi hommikul või patsient valib muu tervishoiuasutuse. Naine otsustab probleemiga minna Tallinna. Näib kõige äärmuslikum ja ebaloogilisem valik, eks?

On arusaamatu, kuidas sai üldse sel moel mööda rääkida. Kas arstil endal ei teki sellist muljet, et patsiendi valik näib kõige äärmuslikum? Kas tohter ei küsi sel hetkel, miks inimene sellise valiku teeb?

Mõistagi ongi inimesel vabadus niisuguseid otsuseid ise vastu võtta, kuid ometi peaks raviasutus pädevama poolena tagama, et selline valik on tehtud teadlikult, kõiki võimalikke asjaolusid arvesse võttes.

Igal juhul ei saagi me teada täit tõde patsiendi ja valvearsti sõnavahetuse kohta.

Kahjuks või õnneks pole toimetus ülikeerulises meditsiinivaldkonnas küllalt pädev, hindamaks sedagi, kui ohtliku olukorraga tegu oli.

Patsient ise ütles, et tema arstid on toimunut omavahelistes vestlustes hukka mõistnud. Kuid avalikult polnud sel teemal nõus arvamust avaldama ükski arst või meditsiiniõde. Isegi siis, kui inimene andis toimetusele loa ­tema tervise üle arutada.

Tohtrite napisõnalisus ja ringkaitse pole ­toimetusele midagi uut, kuid vahel oleks tore selles üliolulises valdkonnas kuulda, kuidas ­asjad ideaalis olema peaksid.

Ju oskab Pärnu haigla juhtunust igal juhul õppida ja tegelikult on tore, et sel õppetunnil polnud traagilisi tagajärgi.

Tagasi üles