Õnnelinnud, kes panevad hoovi elama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnupaarid alustasid tänavu pesaehitusega küllaltki hilja, suisa mai lõpu­päevil.
Linnupaarid alustasid tänavu pesaehitusega küllaltki hilja, suisa mai lõpu­päevil. Foto: Karl Adami

Alles see oli, kui sooja päikese all sulasid aprillikuised lumehanged ja taluhoovis lendasid esimesed suitsupääsukesed. Need päris esimesed näitasid end vaid korraks ja nii arvasin, et mul jätkub veel aega lõhkuda eelmistest aastatest pärit suitsupääsukestele kuulunud kinnisvara, tegemaks ruumi uutele pesadele. Mul on hea meel, et ei jõudnud selle tööni kibekiirel kevadel.

Suitsupääsukesed on kodutalus pesitsenud igal aastal, ehkki viimasel kümnel aastal pole kanugi, rääkimata suurematest loomadest. Mõni suvi on õnnelindudele olnud keeruline ja nii on suitsupääsukesi pesitsenud kõigest kolm paari. Tänavune lehekuu oli üle ootuste soe ja nii asus hoovis tiirutama rohkelt pääsukesi. Pidama jäi lõpuks üheksa paari kauneid harksabasid ja omal kohal olid minu silmis need koristamata pääsupesad, mis meelitasid jääma. Arvan, et allesjäänud pesad annavad esimestele tunnistust heast pesitsuspaigast, teisalt on need märk korralikust ehitusmaterjalistki.

Tagasi üles