/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
Pärnu Kesklinna silla kõrval algasid täna kaevetööd külmajaama veehaarde rajamiseks, nende käigus lammutatakse kesklinna kai veeskamiskoht.
Video ja galerii: Kesklinna silla juures algas külmajaama veehaarde rajamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Veehaare on see osa torustikust, millest väljub jõest võetav vesi. Torustik, millega vesi jaama liigub, jääb ülesjõge,” selgitas AS Fortum Eesti juhatuse esimees Margo Külaots.
Kaugjahutusjaam hakkab jahutuse tootmiseks kasutama nii traditsioonilisi tööstuslikke seadmeid kui Pärnu jõe külma vett vabajahutuse allikana.
Lahenduste kombineerimine eri aastaaegadel võimaldab optimeerida külmamasinate töörežiimi ja võimsust.
Ettevõttel on Tartus kaks kaugjahutusjaama, millest saadud kogemuste baasil kerkib jaam Pärnusse.
Veehaarde projekteerija on Urmas Nugin OÜ, ehitaja Ambroosius OÜ ja valmimistähtaeg on novembri alguses. Jahutusjaama investeeringu maksumus on Külaotsu sõnutsi kolm miljonit eurot.
Mis on kaugjahutus?
Kui kaugkütte eesmärk on varustada kliente soojaga, siis kaugjahutuse eesmärk on hoopis vastupidine: toota kuuekraadist jahutusvett ja varustada sellega neid, kes vajavad tegevuses jahutust: kaubanduskeskused, ärihooned, kultuuriasutused, spaad ja muudki ettevõtted.
Võrreldes lokaalsete jahutuslahendustega võimaldab kaugjahutus säästa keskkonda, tarbides 67 protsenti vähem ressursse, 70 protsenti vähem elektrit ja eraldades 72 protsenti vähem CO
2.
Andmed: Fortum Eesti AS