Flo Kasearu otsis muuseumile aardeid Koidula koduaia mullast

Henno Sepalt kuuldud legend sellest, kuidas too sõdurpoisina üle 70 aasta tagasi Kroonlinna surnuaialt Lydia Koidula selgroolüli üles korjas ja omaaegne Pärnu muuseumi direktor Omar Volmer selle Koidula muuseumi aeda mattis, pani Flo Kasearu tegutsema.

Pärnust pärit kunstnik lähetati aastaks enda soovil just sünnilinna Koidula muuseumi residentuuri “EV 100” suurima kunstiprojekti “Kunstnikud kogudes” raames, et mõtestada siinset kultuuripärandit ja pakkuda välja uusi viise seda tänapäevaga siduda. Nagu Koidulal on temalgi juba omanimeline majamuuseum, seepärast hakkas Kasearut tema vanavanavanavanaema aegu elanud kultuspoetess ja tolle kunagine kodu lähemalt huvitama. Üle vana koolimaja läve astunud, oli esimene emotsioon hämming.

Kuuest toast, kus leidus kõiksugu asju, leidis kunstnik ajastusse sobitatud butafooria keskelt vaid kaks eset, mida tõesti Koidula oli omanud-katsunud: kummalise välimusega kulunud juuksekaunistuse ja tühja käsitöökarbi. Vastupidine vaatepilt sellele, mis avaneb Kasearu isiku- ja majamuuseumis Tallinnas, kus kõik esemed on ta enda omad ja õigus­tatud.