Linn vajab kultuuritsentrumit

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jakobsoni park on sõjajärgne pärand, mil varemeteväljad kultiveeriti parkideks. Paljude arvates tuleks park hoonestada miljöösse sobiva majaga.

FOTO: Urmas Luik

Peaaegu igas linnas on keskus või peatänav, Pärnus on selleks ajalooliselt välja kujunenud Rüütli tänav ja selle ümbrus – vanalinn. Kui praegu jalutada piki Rüütli tänavat, kus kahelt poolt avaldavad muljet baroksed elamud, siis järsku tänav lõpeb ja ees avaneb lage plats Vee ja Akadeemia tänava vahelisel alal. Teine maailmasõda purustas sellel alal palju kauneid hooneid.

Pärast sõda, 1950ndatel varemed koristati, maa tasandati, kuid ei jõutud või osatud sinna midagi planeerida. Maa jäi tühjaks. Ainsaks ehitiseks sai sinna teatrimaja.

Suutmatusest või eesmärgitusest seisavad Pärnu kesklinnas ikka veel tühjad platsid, mida nimetatakse parkideks, näiteks Vaasa ja Jakobsoni – neid pole inimesed omaks võtnud, sest neil puudub funktsioon, mis parkidel peaks olema. Need on tegelikult ehitusplatsid.

Paarkümmend aastat tagasi ütles linnavolikogu liige, Pärnu muinsuskaitseseltsi esimees, kadunud Eduard Rajari, et Rüütli tänav ei ole terviklik ja soovitas Jakobsoni platsi täis ehitada. Loomulikult Rüütli tänava arhitektuuriga haakuvas stiilis. Veel tehti ettepanek paigaldada ­August Jakobsoni skulptuur selleks sobivamasse kohta – Rääma põhikooli ette.

Arutleti, mis oleks linnal vaja sinna ehitada, kas raamatukogu või kino, aga lõppvariandina jäi see ikkagi Jakobsoni pargiks. Mida linn vajaks ja mis sinna sobiks? Minu nägemus ja ettepanek oleks, et sinna kerkiksid kultuuriasutused. Vastavalt spetsiifilistele nõuetele vajab oma koolimaja Pärnu kunstikool. Anno 1980 moodustati Pärnu lastekunstikool, aga õppetöö toimub siiani ruumides, mis ei vasta kunstikooli nõuetele. Praegu asub see majas, mis ehitati pereelamuks. Sealsed ruumid on väikesed, tööpinda napib, suurte raskustega on sealne kohandatud õppetööks.

Eriti suurt ruumi vajab skulptuur, kus oleks võimalik monumentaalseid töid teha. Koolil peab olema saal või aula, kus saab korraldada aktusi, näitusi ja konkursse, õppefilme vaadata. Hoolimata ruumide kitsikusest on kunstikool kujunenud kogu linna ja maakonna koolide ning hobikunstnike juhtivaks loomekeskuseks. Tegutsevad täiskasvanute kunstiringid, korraldatakse arvukate erialade kursusi. Siit saavad loomingulise alghariduse tulevased kunstnikud, disainerid, kujurid, kunstiarmastajad, ilu­tegijad ja hobikunstnikud.

Peale kunstikooli vajab linna väga kunstimuuseumi, millele ­seni pole linn leidnud sobivaid ruume. Jakobsoni plats on küllalt suur, et sinna ehitada kaunite kunstide keskus – kunstikool ja kunstimuuseum ühendatud hoonena. Kunstimuuseumi juures peaks olema galerii, kus kunstnikud saaksid loomingut eksponeerida ja taieseid müüa. Praegu puudub selleks võimalus.

Rüütli tänav saaks tagasi tervikliku ilme. Piirkond pakataks kultuuri- ja kunstielust. ­Tekiks linna kultuuritsentrum. Lähikonnas oleks naabrid Endla teater, keskraamatukogu, kontserdimaja, Pärnu muuseum ja Pärnu Postimees. Soovin, et linn võtaks need ettepanekud tulevikuperspektiivi.

Tagasi üles