Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2018/09/14/11417045t1h9651.jpg)
Kõik algas omajagu varem, oli vaid asjade kulgemise loomulik jätk, et Väike-Maarja koolipoiss Raigo Valmsen kiikus 6. septembril 1998 Pärnus ülevõllikiigel, mille aiste pikkus oli kuus meetrit ja 30 sentimeetrit. Noormees oli Ado Kose leiutatud kiikingut harrastanud paar kuud. Chaplini kunstikeskuse õues korraldatud ürituse eesmärk oli pikkade aistega kiigega üle võlli kiikumine ehk kiiking viia tulemusega Guinnessi rekordite raamatusse.
Üritust korraldanud ja juhtinud Mark Soosaare sõnutsi köitis teda kiikingu seotus kunstiga. “Tegemist on selle sajandi keskel leiutatud kineetilise kunstiga. Mitte rekord, vaid see, et siin ja praegu on inimene osa kunstiteosest, on põhjus, miks kiiged Chaplini kunstikeskuse õues on,” ütles Soosaar Pärnu Postimehele.