Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2018/09/14/11417408t1h31d7.jpg)
Matsi sadama tee ääres kõrgub võltskiviaia kõrval massiivne laguneva krohviga väravapost. See pole püsirajatis, vaid mälestussammas kümne aasta tagusele ajale, kui siinsel kinnistul filmiti “Polli päevikuid” ja lained loksusid merre ehitatud mõisahäärberi vaiade ümber.
Aga aeg ei seisa paigal ja Lääneranna vallavolikogu septembriistungi päevakorda jõuab Matsi sadama 1,69hektarise kinnistu detailplaneeringu kehtestamine. Selle alus on rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna heakskiitev vastus ja avalikud väljapanekud.
Lääneranna valla planeeringuspetsialist Anna Palusalu ütles, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tegi OÜ Easternlightestonia ettepaneku täiendada ala telekommunikatsiooniseadmetele vajaliku kuni 40ruutmeetrise hoonega. Nii tehtigi, sest rootslased tahavad paigaldada merre optilise valguskaabli ja vajavad teatud vahemaa järel laadimispunkte. Üks selliseid jääbki kõnealusele alale.
/nginx/o/2018/09/14/11417407t1he924.jpg)
Matsi sadama kinnistut planeerinud OÜ Tartu Arhitektuuribüroo ülevaatest selgub, et Matsi sadamast Veelaiu ninani laiuvat lahte tuntakse Haapse madalana. Sealsel metsasel rannaalal ei tekkinud tüüpilist asustust, sest külad jäid sisemaa poole. Ja kalanduse asemel tegeldi põlluharimise ja karjakasvatusega. Pöörde tõi sundkollektiviseerimine ja kohalike kohustus astuda oma talundiga artelli.
Rajati kivimuul, võrgukuurid, kalavastuvõtupunkt, sadamavahi maja. Majandite liitmise ja lahutamise laineharjal 1972. aastal jäi Matsi sadam Eesti omaaegse tipu, Kirovi-nimelise kalurikolhoosi haldusalasse ja siis betoneeriti sadamakai, mis püsib siiani.
Sinimustvalge väljatoomise ajast kaotas sadam kalanduse mõttes tähtsuse. Aga suvenautlejad teavad Matsi randa kui Pärnumaa lääneosa kaunimat päikesevõtu- ja supluskohta, kus jätkub omaette olemise ruumi. Sadama arendus annab lootust, et võimalused paranevad.
Slipi ehitamine annab piirkonnale palju juurde.
Anna Palusalu
“Parkla või plats on tehtud, seal on katteks tihendatud kruus,” viitas Palusalu. “Vana paadikuuri, ühe suvise armastatud kontserdipaiga renoveerisime ja ehitasime sinna terves külje pikkuses terrassi. Raha saime maaelu arendamise kava meetmest, meile anti 40 000 eurot, töö maksis rohkem.”
Millisest maaelu konkurentsivõime suurendamise rahapajast Matsi sadamaala arendamine terviklikuks puhkealaks jätkub, valla planeeringuspetsialist öelda ei tea.
/nginx/o/2018/09/14/11417409t1hc627.jpg)
Aastakümnetega halliks pleekinud seintega ehitistest on mõni lääbakil ja Palusalu jutu järgi jäetakse nende kohad taashoonestusvõimalusena alles. Lagunenud sadamaehitisi koos muuliga on nimetatud kultuurmaastikuks.
Üks olulisi rajatisi on slipp ja kai, mille juurde plaanitakse paatidele ujuvsillad. Enne seda on kavas merepõhja süvendada.
“Slipi ehitamine annab piirkonnale palju juurde, kuid eelkõige kohalik kogukond saab lõpuks ometi sealtkaudu merele minna. Praegu tagurdatakse paatide veeskamiseks autodega liivale, see on ebamugav ja rikub rannaosa,” tõdes Palusalu.
Veel kestva suve lõpusirgel paigaldab vald Matsi mändide alla romantilist rannateed tähistavad kolm kummuli paadi kujulist varjualust, mille tarvis tuleb raha Eesti-Läti koostööprogrammist.