Vald soovib vastuolulise sõnumiga ausamba keelata

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mihkel Mathieseni mälestusfondi toimkonna esimees Edgar Salin, taustal tüli tekitanud mälestusmärk ja kiri sellel.

FOTO: Urmas Luik

Mihkel Mathieseni mälestusfondi toimkonna algatusel rajatakse Tori valda Sindi linna mälestusmärk Mihkel Mathiesenile ja Eesti Vabariigi kodanike komiteele. Vald soovib selle avamise aga keelustada, tuues põhjenduseks, et olemas ei ole kooskõlastusi, mälestusmärgil olev sõnum on eksitav ja seda paigaldatakse ebaseaduslikult.

“Seda on vallas mitu korda arutatud ja nüüd, kui avamiseni on mõni päev, tuli vallavanem kohtuga ähvardama ja tahab kogu ettevõtmise nurjata,” selgitas mälestusfondi toimkonna esimees Edgar Salin.

Salin rääkis, et on neljal korral kokku kutsunud nõupidamise Tori vallavalitsusega, arutamaks mälestusmärgiga seotut. “Vallavanem küsis, kas sobib ikka panna monument inimesele, kes ise on ennast peaministriks kuulutanud,” lausus Salin.

Etteheiteid rajatavale mälestusmärgile olevat olnud aga veel. Kui kolmas nõupidamine oli läbi ja projekt esitatud, ütles vald, et mälestusfondil ei ole monumendi püstitamiseks kõigi elanike nõusolekut, sest selles majas asub Tori vallale kuuluv korter ja vald ei anna kooskõlastust. Mälestusfondi toimkonna esimehe sõnutsi aga olid ülejäänud korteriomanikud nõus, et mälestusmärk püstitatakse eramaale.

Salini jutu järgi tegid nad kolmapäeval ettevalmistustöid monumendi paigaldamiseks, kui kohale tuli vallavanem, kes lubas asja kohtusse anda.

Tori vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti Katariina Vaabeli ütlust mööda kolmapäeval tõesti toimus kohtumine, kus vallavanem teavitas Salinit, et valla kui ühe kinnistu omaniku õigusi on rikutud ja nad pöörduvad hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega kohtusse.

Vaabeli selgituse kohaselt peaks asjaajamine korrektselt välja nägema nii, et kõigepealt alustatakse loa taotlemisest. “Selle juhtumi puhul on aga asjaajamisega alustatud valest otsast, sest kõigepealt on välja reklaamitud mälestusmärgi avamine, teadmata, kas selleks on üldse seadusest tulenev õigus. Samuti ei ole valla sõnutsi mälestusmärgi püstitamiseks muinsuskaitseameti kooskõlastust,” märkis ta.

Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent tõdes, et tegemist on mälestiste kaitsevööndiga ja sinna ehitades või monumente paigaldades peab olema ameti luba. “Praegusel juhul seda aga taotletud ei ole.”

“Üks asi, mis veel välja tuli, on aga see, et mälestusmärgi peal olev kiri on eksitav,” selgitas Vaabel. Nimelt seisab sellel “Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi valitsuse peaminister presidendi ülesannetes 1992–2003”.

Vallaarhitekt Kristjan Kullerkan selgitas, et kohalik omavalitsus esindab kehtivat riigivõimu. “Meil oli ­sellel ajal president üks teine mees ja see tekst on eksitav,” sõnas ta. Tekstil peaks olema juures selgitus, et ­tegemist oli eksiilvalitsuse peaministriga presidendi ülesannetes.

Vallaarhitekti väitel ongi küsimus muinsuskaitsega kooskõlastamises, kuju ideoloogilises sisus ja eramaa kõikide omanike nõusolekus – neid kriteeriume aga ei ole täidetud.

Seepärast pöördus vald kohtusse, paludes keelata kostjal hageja omandiõiguse rikkumine ja taastada kinnistu senisel kujul hiljemalt kuu pärast kohtuotsuse jõustumist.

Vaidluse kohaselt on asutud hageja vastuseisust hoolimata püstitama graniitmonumenti Mathieseni auks. Kostjal on olemas küll enamiku korteriomanike nõusolek selliseks tegevuseks, kuid mitte kõikide oma, nagu nõuab seadus, hageja nõusolekki puudub.

Tagasi üles