Koolid ja lasteaiad on päästereidil luubi all

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kui Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Georg Kalde täna pärastlõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli uksest sisse astus, oli koolipäev lõpusirgel.

Kooliposisid ja -tüdrukud asutasid ennast järgmisesse tundi ja olid elevil kui päästeameti värvides mees ühtäkki mööda koridori sammus. „Kas kedagi hakatakse päästma?” kaikus üle fuajee ühe koolipoisi imestunud hõige.

Direktor Urve Krausegi tegi suured silmad, kui ametnik kabineti uksele koputas ja andis teada, et tuli reidile ja tahab kontrollida, kas majas on tuleohutusega kõik korras.

„Kas midagi on lahti? Tavaliselt helistate ikka ette, et tulete,” imestas koolijuht ootamatu visiidi üle.

Kalde rahustas umbuskliku moega direktori maha: „Alati ei teata me oma visiidist ette. Teeme tänasest kõigile Pärnumaa koolidele ja lasteaedadele tiiru peale. Teie kool on meie majale kõige lähemal, seepärast astusime kõige esimesena teie juurde sisse.”

Ohutusjärelevalve büroo peainspektori sõnade järgi on Kuninga koolis senistel kontrollkäikudel tuleohutusega kõik korras olnud ja üllatusvisiidi pärast ei pea kool muretsema.

Kooli majandusjuht Koidula Säde võtab seejärel inspekteerija oma hoole alla ja käib vaatab temaga läbi kõik väljapääsuteed, tuletõkkeuksed, signalisatsioonisüsteemid ja sisse piilutakse võimla ventilatsiooniruumigi.

Pärast ringkäiku võib Kalde Sädel kätt suruda ja kiita, et koolil pole oma tuleohutussüsteemide üle vaja häbeneda.

Kuninga koolil tuli hiljuti tulekahjuhäire selle kõige ehedamal kujul läbi elada, kui kärssama läks võimla drenaažisoojenduse kaabel ja spordihoones viibinud õpilased tuli evakueerida.

Õnneks midagi tõsist sel korral ei juhtunud ja päästjatel õnestus põlengualge kiiresti summutada.

„Päästad tegid väga tublit tööd. Ütlesin neile, et püüdku säästa Kanada vahtrast võimlapõrandat. Sinna ei kukkunud tilkagi,” jagub Krausel päästjate jaoks aunult kiidusõnu.

Säde sõnutsi viiakse koolimajas sel sügisel läbi ka plaaniline tuletõrjeõppus, sest korra aasta jooksul tuleb seda igas haridusasutuses harjutada.

Pärast Kuninga tänava kooli revideerimist põikas Kalde sisse veel kuude Pärnu kesklinna koolihoonesse, kuid seal ilma päästeameti ettekirjutuseta ei pääsenud.

„Üldpilt oli hea, aga tagavaraväljupääsude juures oli mööblit, redelid ja muid liikumist takistavaid esemeid. Mõni evakuatsiooni väljapääs oli lukus, tuletõkkeuksed olid lahti,” loetles ta silma jäänud puudusi.

Koos koolijuhtidega lepiti kokku graafik, mis ajaks peavad puudused kõrvaldatud olema.

„Saadame ettekirjutused ka Pärnu linnavalitsusele, kes on koolide omanik,” ütles Kalde.

Kalde hinnangu kohaselt on Pärnumaa koolides ja lasteaedades tuleohusega lood üldjoontes üpris head. Peainspektori jutu järgi on kontrollkäigust ette teatades kõik tuleohusega seonduvad asjad tavaliselt eeskujulikus korras. „Kui me tulekust ette ei teata, siis on umbes kümnendiku jagu asju, mis pole päris korras,” märkis Kalde.

„Peamiselt eksitakse selle vastu, et tuletõkkeuksed on avatud, mõni väljapääs on suletud või ventilatsiooniruumidesse on jäetud põlevat kraami,” loetles Kalde põhilisi tuleohutusalaseid rikkumisi.

Sel nädalal kontrollivad päästeameti inspektorid massilise reidi raames Pärnumaa ja teistegi Eesti piirkondade koolide ja haridusasutuste tuleohutust.

Päästeametnikud kontrollivad hoonete tuleohutusalast seisukorda, et maandada tulekahjuriske ja et õnnetuse korral oleks võimalik hoonest ohutult väljuda.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonnaeksperdi Rain Põllu sõnade järgi on haridusasutuste kontrollkäigud päästeameti jaoks kõige suurema tähtsusega.

„Oleme usaldanud oma kalleima vara, oma lapsed, võõrastesse kätesse. Loomulikult tahame me lastevanematena veenduda, et nad on hoitud ja et neil on igati turvaline seal viibida. Ohutus peab olema sellistes asutustes primaarne,“ seletas Põllu reidide olulisust.

Põllu lisas, et iga hoone valdaja on ohutuse eest ise vastutav ning nõuded peaks hoolimata lähenevatest kontrollkäikudest olema täidetud igapäevaselt.

Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu. „Inspektor ei ole selleks, et turvalisust luua, vaid selleks, et jälgida, kas kõik nõuded on täidetud hoonete valdajate poolt. Kui peaks õnnetus juhtuma, on kasu vaid korras olevatest ja hästi töötavatest tulekahju avastamise seadmetest,“ rääkis Põllu.

Tema sõnutsi on väga oluline roll ka lapsevanematel, kes käies koolis või lasteaias saavad anda enda panuse laste keskkonna ohutumaks muutmisel. Kui keegi märkab tuleohutusega seonduvat murekohta, siis tuleb anda sellest kooli või lasteaia juhtidele märku, kes saavad olukorra esimesel võimalusel lahendada.

Tegemist on päästeameti selle aasta esimese reidiga haridusasutustesse. Varasemalt on päästeamet korraldanud kontrollkäike kortermajadesse ja hoolekandeasutustesse. Aasta teises pooles on plaanis kontrollkäigud kaubanduskeskustesse ja kortermajadesse.

Tagasi üles