Suur galerii: vereta jahi võidufotod

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saarde vallas Lodjal toimunud loodusfotovõistluse “Vereta jaht 2018” võidutööks osutus Indrek Ilometsa jäädvustus metstildrist.

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnutsi soosis tänavune kuiv ja kuum kevad jäneste, kitsede ja sookurgede liikumist. „Aasta loom ilves end jahilistele seekord ei ilmutanud. See ei tähenda, et ta metsast päris kadunud oleks, sest jälgi oli näha. Ilvese asurkond ei ole siiski ka 2010. ja 2011. aasta lumerohkest talvest, mis tema toidulaualt metskitse viisid, taastunud,“ rääkis Hunt.

Fotokonkursi "Vereta jaht 2018" võidutöö.
Fotokonkursi "Vereta jaht 2018" võidutöö. Foto: Indrek Ilomets

Võidu tõi seekord foto jõgede ja ojade kallastel tegutsevast kahlajast, pisikesest metstildrist. Indrek Ilomets jäädvustas linnu pärast mitu tundi kestnud edutut jahipidamist ja pälvis selle eest võistluse rändauhinna ehk sarvilise viikingimütsi.

„Varjulisel metsavaheteel tõusis kraavipervelt õhku metstilder ja lendas üle tee puude vahele. Peatasime auto ja kõndisin lootuses teda näha poolsada meetrit edasi. Okste vahel laskis lind kuuldavale lühikesi äravaid hüüdeid ja minu lähenedes lendas puulatva mu jahikaaslasele poseerima. Vast viie–kuue minuti pärast, kui mõtlesin lahkuda, tuli linnuke tagasi kuuse otsa, mille taha oli päike suunanud ilusa taustavalguse. Jäädvustatud pilt ei tundunud endale aparaadi monitorilt vaadates esialgu kuigi muljetavaldav, sest eelkõige jäid meelde metstildri ärevad hüüud ja kindla mustriga tegutsemine, ilmse sooviga meid oma pesapaigast eemale meelitada,“ kirjeldas võidutöö autor foto saamislugu.

Vereta jaht toimus tänavu 18.-19. mail Pärnumaal Lodjal. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Overalli korraldatud fotojahist võttis tänavu osa 36 piltnikku, kelle “saakloomaks” oli tänavune aasta loom – ilves.

Vereta jaht sarnaneb pärisjahiga, ent relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ja jahisaagiks hulk looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, ainult vaiksed kaameraklõpsud. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.

Esimene vereta jaht korraldati 1997. aastal Järvamaal Väätsal. 20 aasta jooksul on jahitud kõike ja kõikjal, sihikul küll kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk, kährik.

Parimad pildid on RMK Tallinna kontori aatriumis väljas 23. oktoobrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles