Sel nädalal algasid Kihnu tuletorni värvimistööd, mis kestavad umbes kolm nädalat. Torni kiiver on maha tõstetud ja ehitatakse uuesti ning alustatakse vaskplekk-katuse paigaldamist.
Kihnu tuletorni remonditööd hakkavad lõpusirgele jõudma
Veeteede ameti (VTA) teatel on tornis liivapritsiga tehtud puhastustööd lõpetatud. Puhtaks tehtud on veel tuletorni trepp, mis on kaetud tsingikihiga. Samuti on demonteeritud platvormidetailid, toimub nende järkjärguline renoveerimine ja uute panek. Kokku puhastati üle 850 ruutmeetri metallpinda vanadest värvikihtidest, mis paiguti olid üle sentimeetri paksused.
Kihnu tuletorn on oluline nii navigatsioonimärgina kui kultuuriväärtuse hoidjana. Eestis on kokku 41 töötavat tuletorni, millest osa on arhitektuurimälestised ja enamik tuletornihuviliste matkajate lemmiksihtkoht.
Kihnu malmkerega tuletorni osad toodi saarele meritsi Inglismaalt, monteeriti kohapeal ja majakas hakkas tööle 1865. aastal tule nähtavuskaugusega 11 meremiili.
Riigieelarvest eraldati tänavu VTA-le veel 1,5 miljonit eurot, et rekonstrueerida viis tuletorni: Kihnu, Vilsandi, Ruhnu, Tallinna sihi alumine ja Narva-Jõesuu tuletorn.
“Nüüd on selge, et selle raha eest suudame taastada Kihnu ja Vilsandi tuletorni ja tellida rekonstrueerimisprojektid Tallinna sihi alumisele ja Ruhnu tuletornile. Narva-Jõesuu tuletorniks raha ei jätku,” nentis VTA kommunikatsioonijuht Jane Niit.
Amet on koostöös lepingupartneritega praeguseks avanud kümme tuletorni: Kõpu, Tahkuna, Ristna, Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Pakri, Suurupi ülemise ja alumise ning Sõrve. Ootel on Naissaare ja Osmussaare tuletorn.
Rekonstrueerimise eelisjärjekorras on olnud need tuletornid, mida pärast remonti on võimalik avalikkusele külastamiseks avada.