Ohtlik flirt Hiinaga

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordis on Hiina saavutused teada. Majanduses võib see riik kasutada ära teiste maade investeeringutehasarti, millega on oht sattuda Hiinast sõltuvusse.
Spordis on Hiina saavutused teada. Majanduses võib see riik kasutada ära teiste maade investeeringutehasarti, millega on oht sattuda Hiinast sõltuvusse. Foto: Urmas Luik

Hiina majandusedule pandi alus 1978. aastal ajaloolisel parteipleenumil, kui otsus­tati keerata selg paari aasta eest surnud Suure Tüüri­mehe Mao Zedongi kursile ja hakata arendama “inimnäolist sotsialismi”. Uue Hiina arhitektiks tõusis lühikest kasvu mõttehiiglane Deng Xiaoping (1904–1997), kes algatas ja viis ellu kaugele ulatuvad majandusreformid, olemata Hiina ­riigipea, valitsusjuht ega partei peasekretär.

“Inimnäolise sotsialismi” mõte oli kapitalistlik turumajandus punase ideoloogia ja ainupartei kontrollitavas riigis. Ehk: keda ei morjenda Hiina poliitika, võib sellise riigikorraldusega leppida. Eesti president Kersti Kaljulaid kiitis takka Hiina presidendi Xi Jinpingi kutset Eestile “pragmaatilisteks suheteks” Hiinaga. Mis meil neist Hiina dissidentidest, ülejäänud rahvaste nagu uiguuride saatusest, vägivallast Tiibetis, inimõigustest – kas nii, proua president? Olgem “pragmaatilised”: täna Hiina, homme Venemaa!

Olgem valmis leevendama linnajuhtide Hiina-pohmelust.
Kalev Vilgats, arvamustoimetaja

Tagatipuks leidis Xi, et Eesti ja Hiina peaksid viima omavahel kooskõlla algatuse “Üks tee, üks vöönd” ning Eesti riiklikud arengustrateegiad. Siinkohal jääb üle soovitada kõigil lugeda 14. septembri Diplomaatias ilmunud Alan Riley artiklit “Karda hiin­lasi, kes toovad kingitusi: hoiatuseks Kesk- ja Ida-Euroopale”. Kas Hiinale lähenemise eestkõnelejad on sügavalt mõelnud, miks algatas Hiina just 16+1 programmi, kuhu kuulub 11 Euroopa Liidu riiki Baltimaadest, Kesk- ja Ida-Euroopast ja viis ELi-välist Balkani riiki? Hiina soov siduda majandusliku sõltuvuse kaudu endaga Euroopa riike on üsna silma- ja läbinähtav.

Mõndagi on õnnestunud, näiteks Montenegroga. Hiina investeering on pakkuda laenu oma pankadest ja mingil juhul ei tohi me soodustada selliseid rahapaigutusi, mis suurendavad kaubavahetuse defitsiiti Hiinaga.

Pärnu linnavalitsuse vandersellid on samuti Hiinast tagasi. Küsime reisi kuluaruannet ja kasumlikkust. Ühtlasi olgem valmis leevendama linnajuhtide Hiina-pohmelust. Tean oma kogemusest, kui õudne see on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles