Laual hüljes, kormoran ja põisadru

Kihnu Küegi omanik Jana Ruubel ­juhendas töötuba, kus valmisid suu­pisted kormorani- ja hülgelihast.

FOTO: Silvia Paluoja

Pärnumaa maitsete aasta poolesaja sündmuse krooniks võib lugeda teemapäeva Eesti Rahva Muuseumis (ERM), ürituse esimeses pooles toimus konverents ja teises pooles töötoad, mille kohad huvilised kärmesti broneerisid.

Tellijale

“Väga asjalik päev,” hindas Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste kahasse ERMi ja Tallinna ülikooliga korraldatud ettevõtmist. “Kuulis huvitavat infot, mida varem ei teadnud, ning tõdemus on, et kuigi Eesti on üks suur piirkond, valmistatakse siin toitu, eriti kalatoite, ise moodi.”

Juba 13. sajandil on kroonikud kirjutanud mageveekaladest ja mida aeg edasi, seda rohkem leidub ürikutes viiteid kalatoitudele, eeskätt räimele, millel on üle 130 rahvapärase nimetuse. Räim on üks vähestest kaladest, mis on jõudnud hõbedasse vormituna pühakottagi. Nii rääkis Tallinna ülikooli vanemteadur Inna Jürjo, kelle sõnade kohaselt on kalal, iseäranis räimel, tugev kohalik kultuuripõhi.

Tagasi üles