Pärnu kaunites ja ihaldatud elamurajoonides mõjuvad tõrvatilgana meepotis võssa kasvanud hoovid ja räämas majad. Kinnistud, mille omanikud on kättesaadavad, korrastatakse üldjuhul varem või hiljem. Pikalt seisma jäävad kolemajad ja -krundid, millel ranged muinsuskaitsenõuded või välismaalastest omanikud. Riigimaadegagi on lood täbarad: piiratud ressursid lasevad võsal lokata. Lootusetus seisus ongi ja ilmselt jäävad veel pikalt korrastamist ootama just need reformimata nii-öelda eikellegimaad. Uskumatu, aga neid jagub, ka Pärnu hinnatud südalinnas.
Tellijale
Vinduvad kolekrundid – kas riigi- või eikellegimaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks selline lootusetus seisus kinnistu on Suur-Kuke 11. Tegemist on reformimata maaga, mille omanikku ei ole riigimaa haldamise osakonna peaspetsialisti Kaidi Liivi sõnutsi veel kindlaks määratud. Ei ole tuvastatud kõiki, kellele sealsed garaažid kuuluvad. Nimelt riigi omandisse jäetakse üksnes selline maa, mille osas puuduvad teiste isikute õigused maa erastamiseks või tagastamiseks. Seetõttu ei teata, kelle omandisse see ala maareformi käigus läheb. Riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro märkis, et sellise maa korrashoiu kohustus ei ole pandud ühegi õigusaktiga maa-ametile ega mõnele teisele asutusele.