Homme algav väärt ettevõtmine – spordinädal – annab tugeva tõuke, et tulevikus sirguksid meie seast järgmised Gerd Kanterid, Andrus Veerpalud ja Jüri Jaansonid.
Sportigem ja näidakem eeskuju
22. september 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeuroopalise kampaaniaga on liitunud näiteks lasteaiad, koolid, spordiklubid, tööandjad, kohalikud omavalitsused. Liikumissõbrad saavad nautida ligemale 1000 üritust.
Minule nagu enamikule põnnidest anti pall kätte juba siis, kui veel käiagi ei osanud. Kuna mu vanemad olid Harju keskmised sportlased, sain pisiku minagi. Kolmeaastasena ei jäänud enam ükski papsi kossu- ega jalkatrenn vahele. Kujutasin ette, et olin Aivar Kuusmaa, kes vingete petetega vastaseid lollitas ja kolmeseid sopsas, või Mart Poom, kes ulmelisi pommlööke pareeris. Olin spordipisikuga nakatunud ja lihtsalt pidin palli taga ajama, muidu oli jonn lahti.
Lihtsalt pidin palli taga ajama, muidu oli jonn lahti.
25 aastaga pole midagi muutunud. Löön kell 7.53 äratuskella kinni, et 15 minuti pärast juba basseinis mõni kiirem ots teha. Eneselegi üllatuseks avastasin hiljuti sealtsamast oma 81aastase vanaisa, kes oli kuupääsme soetanud. Sport ei küsi vanust.
Õhtuti mängin jalg- või korvpalli, lähen metsa kettaid loopima või pika rulaga sõitma. Sekka mõni jooksuring. Miks ma seda teen? Sest see tõmbab mind hommikuti käima ja aitab õhtuti uinuda. See väsimustunne poolmaratoni või Türi-Tori kiirlaskumise järel on maailma parim.
Teine teema, mis spordinädalaga haakub, on kodulinna atleetide toetamine. Nutiajastul on pallimängude fännide elu väga lihtsaks tehtud ja kõiki matše on võimalik internetist kaeda. See paneb aga suure põntsu spordiplatsi ääres toimuvale.
Te ei kujuta ettegi, kui palju see atleetidele juurde annab, kui kodulinna areenil lasete häältepaelad valla: “Vägev tõste, Martti!”, “Ilus läbimurre, Rannar!” või “Imeline löök, Ronaldo!” Klubide rahalisest toetusest rääkimata.
Lähme statkale või saali ja anname oma panuse, et meie tiimid kõrgel püsiksid, teeme ise sporti, suuname noori ja vanugi, sest lõppude lõpuks võidavad sellest kõik.