Headus tasuti üksindusega

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Mees nagu muiste: kabeda astumisega, jutukas, aga pisut häbelik ja allaheitlik. Võib-olla on õigus neil, kes väidavad, et silmad reedavad kõik. Taavi puhul pidi see nii olema, kui neiu ta noore mehena külla kutsus ja hoopis piiga elukogenud ema ta endale krapsas.

Taavi meenutab saatuslikku päeva nii: “Võtsin sõbra kaasa, töötasime koos Pärnu masina­tehases ja olime mõlemad väiksed napsuvennad. See neiu kutse oli mulle väga ootamatu ja esimene kokkupuude naisega üldse. Seepärast olin ärevil ja kutsusin semu kaasa. Õhtu edenedes juhtus nii, et semu musitas ühtäkki neiut ja minu krabas endale neiu ema, minust ikka tublisti vanem, aga hästi energiline. Tal oli juba mitu last. Ju tal oli meestega ­kogemusi: iga laps tehtud ise isaga. Ja nii ma paigale jäingi.”

Taavi müttas päeval tehases tööd teha, õhtuti ja puhkepäevadel kõpitses kodu, kus kõik vanadusest kõneles: puitseinast lae ja põrandateni välja. Eks linnas leidu selliseid maju praegugi veel. Taavi teenis kenasti, aitas lapsi koolitada ja riidesse panna. Neist kaks vanemat said varsti oma elu peale, ehkki ei puudunud korrad, kui tuldi koju lisanutsu klanima. Taavi andis alati. Nooremadki küsisid kogu aeg taskuraha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles