Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
Tänavune kalapüügi sügishooaeg Pärnu lahel algas tavatust veidi hiljem ja teadagi miks: erakordselt kuuma suve järel võttis aega, enne kui vesi lahes sedavõrd jahtus, et kalad rannavette ujuksid.
Aga nüüd on kala kohal ja esimesed loomused kaluritel maalegi toodud, kuigi keskmisest tormisem meri segas püüdjaid omakorda.
Nii hakati värsket kala Pärnu lahest tooma alles eile ennelõunal, kui Sauga kalasadamas askeldasid merelt tulnud Raio Piiroja ja Tarmo Luksi paatkonna mehed. Sadamakaile tõsteti kaste ahvenate ja vimbadega, peale selle pool pangetäit särgi kassidele.
Mehed iseloomustasid esimest loomust sõnadega “keskeltläbi”, mis tähendas, et sügishooaja alguse kohta kala meres on, kuigi kutseliste kalurite soovituse järgi tuleks kirjutada, et pole üldse.
“Mine tea, mis uued püügipiirangud meile veel ette seatakse, kui keskkonnaametnikud loevad, et kalamehed saavad Pärnu lahest kala,” naersid kalamehed.
Tuju on kaluritel mõistagi hea, sest pikk ooteaeg ja kaldal passimine on kalurid ammu kärsituks muutnud. Hing ihkas juba merele, olgu see tormituulte järel kui karune tahes.
Mis püügipiirangutesse puutub, siis uuem neist, laiendatud püügikeeluala sadamamuulide otstes, tähendab nii mõnelegi kalapüügist elatuvale mehele, et just muuli otsas püüdmiseks kohandatud püünised jäävad seisma ja nende valmistamiseks kulunud raha on raisus. “Uue piirangu etteteatamise aeg oli lühike,” nentisid mehed.
Mehed iseloomustasid esimest loomust sõnadega “keskeltläbi”, mis tähendas, et sügishooaja alguse kohta kala meres on.
Luksi paatkond, peale ta enda veel kolm meest, Priit Pilme ja vennad Villu ja Kalle Tüür, tühjendas eile ainult viis rannalähedast mõrda, mis teistest veidi varem vette said. Üleeile pandi merre püüdma veel mõrdu, mis tühjendatakse, kui vaid ennustatud torm seda täna lubab. Hooajal on neljaliikmelisel paatkonnal korraga väljas oma paarkümmend või enamgi püünist. Siis jõuavad varahommikul merele sõitnud kalurid kalaga sadamasse tagasi alles keskpäeva paiku, mitte ennelõunal nagu eile.
“Kui perenaised tahavad värsket kala, võivad tulla sadamasse,” lubas Luks, ehkki sügisese kala realiseerimisega raskusi pole: kala soovivad nii fileerimistsehhid kui turu kalaletid.
Aga otse paadist müüvad kalurid kala meeleldi kas või seepärast, et kodulinna inimesed mereanni kõige värskemalt kätte saaksid. Pealegi on kutselistel kaluritel voli väikestes kogustes oma püütud kala sadamakail paadist müüa, nii et seadust ei rikuta.
Sügisene kalapüügihooaeg kestab, kui meri kaanetab. Siis on väike vahe ja kui jääkaas inimest kandma hakkab, algab kaluritel jääalune püük. Kunas meri tänavu jäätub, teab üksnes vanajumal taevas, sest viimastel aastatel on suved-talved igaüks ise nägu ja aastaajad ettearvamatud nagu kutsika iseloom.
Tänavune september oli näiteks tormine, mullu kestis aga pikalt vananaistesuvi. Tunamullu oli vesi meres nii madal, et suurema süvisega laevad hoidusid Pärnu lahte sisenemast ja seal, kus tavaliselt oli meri rinnuni, võis mullu septembris märjal liival paterdada.
Üks on siiski kindel: kalurid ei ole linna kalata jätnud ühelgi sügisel ja fileerimistsehhid on saanud tööd, et kala kalli raha eest välismaale müüa ja riigi eksporditulu kasvatada.