Suurbritannias alustas tänavu liikumist ettevõtmine “Plastirünnak” (Plastic attack), mille eesmärk on näidata kaubanduskettidele, kui paljud kliendid plasti kasutamist vähendada soovivad. Aktsiooni käigus eemaldavad inimesed pärast ostu sooritamist toodetelt ümbrise ja tagastavad kiled-karbid seejärel poodi.
Pärnu Postimees uuris, kui mitmesse tarbetusse kihti poelettidel müüdav toit on mähitud. Reporter ostis kauplusest 15 euro väärtuses toidukraami ja eemaldas kõik mittesöödavad osad. Kokku võeti toodete küljest 17 tehistükki, millest 13 moodustas kile või plast.
Vaid 40 protsenti plastist jõuab tagasi ringlusse.
Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonijuht Katrin Bats selgitab, et jaekett on siiski edasimüüja. “Oma toodetele keskkonnasäästlike lahenduste otsimine on meil tähelepanu all. Edasimüüjana ei saa me aga toote pakendi suhtes väga palju kaasa rääkida,” põhjendas Bats. Tema sõnutsi on kliendid aina teadlikumad ja jäätmekäitlusest huvitatud. “Küllap hakkab see suhtumine mõjutama nii tootjaid kui ülejäänud jaekette,” usub ta.
Kilekotte katses ei kasutatud ja kommunikatsioonijuhi sõnutsi on nende müük aastatega langenud. Selle asemel kasutatakse enam paber- ja korduvkasutatavaid riidest ostukotte.
“Paraku tuleb selle nimel veel tööd teha, sest kõige rohkem ostetakse endiselt kilekotte,” tõdes Bats.
Sama kinnitab Maxima Eesti OÜ meediajuht Marit Liik, kelle andmetel on õhukeste kilekottide kasutamine langenud 24 protsenti ja suuremate kilest ostukottide tarbimine ligemale kümme protsenti. Poeketi kaubandusdirektori ja tegevjuhi asetäitja Marko Põdra arvates on kile kasutamine vähenenud tänu sellele, et pood ei võimalda enam tasuta kotte võtta.
“Tuleb välja, et kui neid kotte tasuta saada ei ole, pole neid vajagi,” nentis Põder, kelle sõnutsi võetakse peagi kasutusele tasulised paberkotid.
Järgmise aasta 1. jaanuarist keelab pakendiseadus plastkandekottide tarbijatele tasuta jagamise.