/nginx/o/2018/09/27/11450588t1h2455.jpg)
Helistaja hääl lausa väriseb pahameelest. Ta ei soovigi otsesõnu, et ajaleht kedagi noomiks, aga tahab südamelt kõik ära öelda. 17. septembri hilisel pärastlõunal, nii kella 16 paiku avastati kortermaja trepikojas veeavarii. Paraku oli aeg sealmaal, kus vajalikud töömehed olid juba päeva kirja pannud.
Lehes ilmuvate tähtsate telefonide hulgast valitud Pärnu Vee numbril vastas masin. Paraku polnud masinast asja, et saadetaks kohale teine masin, mis ummistuse kõrvaldaks. Kodanikku haaras kahtlus, kas Pärnu Veel üldse ongi ööpäev läbi toimivat avariiteenistust.
Järgmisel hommikul juba inimesega suheldes algas kõik küsimusega: “Mis teil seal õigupoolest juhtus?” Kartes, et väljakutse menetlemine võib veetaoleku veel pikemaks venitada, läks korteriühistu esimees ise töömehi otsima. Leidiski ja mõne aja pärast oli survepesur kohal.
Veekatkestus suures majas ähvardas venida määramatusse.
Kalev Vilgats, arvamustoimetaja
Paraku oli abi sellest vähe, sest peagi vajas survepesur ise turgutamist. Lõpptulemus oli selline, et kella 16 paiku masin lahkus. Probleemi lahendamata. Veekatkestus suures majas ähvardas venida määramatusse.
Trepikoja elanikel vedas, et neil on mõtlev ühistu esimees, kes lootmata veefirma abile haaras ise avariil sarvist. Tõmbas roobad selga ja otsis välja trossi, millega hakkas kanalisatsioonisüsteemis urgitsema. Helistaja jutu järgi kulus veel aega ja mehest sai must murjam, aga probleem lahenes ja ummistus kõrvaldati!
Majaelanik ei soovinud isegi oletada, mis saanuks, kui korterid oleksid pikemaks ajaks veeta jäänud. Sellel majal Side 9 on kurbi kogemusi varasemast. Näiteks 2005. aasta vesisest pühapäevast, mil kütet ega vett polnud nädal aega.
Ent peamine, millele helistaja tähelepanu juhtis: “Mis juhtuks suuremas ülelinnalises hädaolukorras, kui asutusel, millel peaks olema avariide likvideerimise võimekus, pole võhma isegi tavaolukorras toimetulekuks?” Hea küsimus.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)