Mahukas intervjuu kriminaaluurijatega: “Selge see, et narkomaania on halb. Likvideerime! Aga kuidas?”

Savi tänaval ühes kindlas paigas on süstlaid nii palju, et neid näeb igal sammul. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Hiljutised kajas­tused suvepealinna süstimispesadest šokeerisid paljusid. Rohkesti leidus neidki, kes teatasid, et neile pole kodu lähedal vedelevad süstlad ega uitavad narkomaanid midagi uut.

Pärnu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem Lennart Pulk ja Lääne prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Tarmo Värat tõdesid, et narkomaaniaga heidelda on sama mis võidelda tuuleveskitega. Nad märkisid sedagi, et Pärnumaal pole probleem iseäranis hull.

Kindel on seegi, et tööd selle ühiskonna mädapaisega ei saa panna ainult politsei õlule. See on kogu võrgustiku rida.Kui tõsine probleem on Pärnumaal narkomaania?

Lennart Pulk: Tõsisusest on küll asi kaugel. Tallinnas näeb tihtipeale narkojoobes kodanikke. Pärnus, ma ei tea, kas sa oled näinud?

Ikka olen.

Pulk: See on muidugi tunnetuslik. Kui ikka silma ei riiva, pole olukord tõsine. Ma ei tea, kuidas see keskmisele inimesele tundub. Arvan, et tallegi ei ole see tõsine probleem.

Millised ained Pärnumaal enim levivad?

Pulk: Kolm tüüpilist ainet: amfetamiin, mida iganes sisaldada võivad ecstasy-tabletid ja kanep.

Aga fentanüül?

Pulk: Fentanüülijuhtumeid on ja käputäis inimesi tarvitab seda. Suurest hulgast ei saa siinkohal rääkida.

Pärnus on mõni koht, kus maas vedelevad süstlad paistavad eriti silma. Kui palju võib linnas niisuguseid paiku olla?

Pulk: Need kohad tekivad sellepärast, et seal on mugav süstida. Neid paiku leiab igal pool. Inimene peab saama olla varjatult ja tal peab olema mugav. Näiteks: koht jõe ääres, kus oli see madrats. Puud võeti maha, nüüd nad leiavad uue paiga.

Tarmo Värat: Arvan, et see oli pigem napsutajate koht, mille mõni hulkuv narkomaan leidis. Märgin ära sellegi, et süstiv narkomaan ei tähenda fentanüülisõltlast. Amfetamiinigi süstitakse.

Pulk: Kõike, mis vedelikes lahustub.

Savi tänaval ühes kindlas paigas on võimatu süstlaid kokkugi lugeda.

Pulk: Tean vähemalt viit sealkandis elavat narkomaani. Neile sobib see paik ja paraku viskavad nad süstlad maha. See ei tähenda, et seal käib narkootiliste ainete müük.

Järjest rohkem narkomaane jälgib isiklikku hügieeni. Otsivad kohta, kuhu süstal panna. Staažikamad narkomaanid ei viskagi seda maha. Vitjokiga rääkisin. Tema on 30 aastat olnud narkomaan. Ütles, et tema ei viska kunagi süstalt maha. Murrab ilusti nõela ära, et midagi halba ei juhtuks. Vanematel sõltlastel on oma põhimõte: nad ei taha teisi ­ohtu seada.

Seega on müüt, et narko­pesad tekivad aine ostukoha lähedale?

Värat: See on iseloomulik ehk ­Tallinnale ja Ida-Virumaale, kus on piirkonnad, kus elab rohkem narkomaane. Lääne-Eestis ei ole totška’sid, kus keegi istub mingi hunniku otsas ja kus käiakse ostmas. Siin sa pead tundma kedagi, kes tunneb kedagi.

Pulk: Või olema usaldusväärne klient, nende ringkonnas vana tegija.

Värat: Esimesele ettejuhtuvale nad kindlasti ei müü.Tean, et Pärnu ühe staažikama narkomaani J. P. (toimetus ei avalda tema nime) juures käivad niisuguse saatusega inimesed pidevalt.

Pulk: Ilmselgelt ta süstib. Me ei saa kätt ette panna. Tuleb vahet teha. Üks asi on narkootilised ained. Peale selle on Pärnus niisugust müüki, et inimesele kirjutatakse välja retseptiravim, näiteks Suboxone. Ta tuleb Tallinnast siia oma asendus­raviks mõeldud tabletihunnikuga ja hakkab neid kasutamise asemel müüma. Ühe Suboxone tableti hind on tänaval 20 eurot. Võib-olla nad saavad karbitäie 15 euroga kätte, aga müüvad veerandi tableti ehk viie euro kaupa. Teevad tableti pooleks, saavad kümme eurot. Ma ei tea, et J. P. amfetamiini või midagi muud tarvitaks. Ju tarvitab temagi asendusravimit.