Maseko kalatööstus oli pinnuks linna silmas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maseko kalatööstus vahetult enne tegevuse lõpetamist augustis 2006.
Maseko kalatööstus vahetult enne tegevuse lõpetamist augustis 2006. Foto: Henn Soodla

September 1998 oli Maseko Pärnu kalatööstusele katsumusrohke. 7. septembrist peatati kaheks nädalaks tootmine ja inimesed lasti puhkusele, sest seoses Venemaal puhkenud kriisiga katkes sinna kalakonservide tarnimine. Mis peaks saama pärast 21. septembrit, ei osanud keegi öelda. Läks siiski õnneks, sest kahe nädala möödumisel pandi konservitootmine taas käima. Kalatööstuse direktor Matti Tamm ütles, et üle 900 töötajale on palgad välja makstud ja toorainevaru külmhoones olemas.

2002. aasta algas taas seisakuga, sest katkes eksport. 2003. aasta algul töötas Maseko alakoormusega, sest torm ei lubanud traalereid merele ja tuul oli muutnud jääolud eriti hulluks.

Oktoobrist 2003 algas Maseko sadamasaaga, mis viis kalatööstuse vastuollu avaliku arvamuse ja linnavõimuga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis oli olematule sadamale isegi juba nimi pandud: Papiniidu sadam. Sadama teoks saades oleks Masekole reaalne hõivata kuni kolmandik jõe laiusest. Novembris 2003 lubas Maseko linnavalitsuse ja -volikogu kohtusse anda, kui need ei kooskõlasta Papiniidu sadama koordinaate. Maseko teatas, et neid ei rahulda linnavalitsuse plaanid Pärnu jõega, samuti polnud nad nõus algatama sadama detailplaneeringut. Kired lõid lõkkele, sest avastati, et seitse aastat on Masekol õnnestunud mööda hiilida kallasrajana kasutatava kallas­riba loomisest.

Tagasi üles