/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/10/02/11462307t1h73e2.jpg)
Jäägrid on tänavu küttinud 13 hallhüljest ja aasta lõpuni kestval jahihooajal tohivad nad lasta veel 24 looma.
Hülgekütid on lasknud kolmandiku kvoodist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti statistikast selgub, et kõik 13 hüljest on kütitud Liivi lahes Pärnu- ja Saaremaa rannikul. Tänavu on lubatud küttida 37 hallhüljest, mis moodustab protsendi mullu loendatud hallhülge asurkonnast Eestis.
Hülge küttimiskvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: 22 looma võib lasta Liivi lahes, kaheksa saarte põhja- ja läänerannikul ning seitse Soome lahes. Hallhülgeid ei tohi küttida kaitsealadel, kus üks eesmärke on kaitsta hallhüljest.
Kui kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, siis möödunud aasta kevadsuvisel lennuloendusel leiti Eesti lesilatest kokku 3737 karva vahetavat hüljest. Seda on mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel. Nii loendati tunamullu 4508 ja 2015. aastal 4237 isendit.
Hallhülge jahiperiood kestab 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa, kehtiva jahitunnistuse ja läbitud suuruluki laskekatsega jahimees. Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis üheksa hallhüljest, lubatud oli küttida 45.
Läänemeres elab kolme liiki hülgeid: hall-, viiger- ja randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud ja teda pole lubatud küttida. Randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena Lõuna-Rootsi ja Taani väinade piirkonnast ning teda ei tohi samuti küttida.