Käesoleva aja moejoon on lihtne ja väheste detailidega. Ülerõivad on muutunud lühemaks. Keskmine kleidipikkus ulatub kolme sõrme, mantel käelaba laiuselt allapoole põlvi. Valitseb kaks suunda: 1) kehavorme rõhutav ja 2) avar, kehakontuure aimav joon.
Esimesse gruppi kuuluvad vöökohta (taljet) rõhutavad vormid ja rangelt figuuri märgistav siluett. Viimast iseloomustavad kitsad õlad, kitsas ülaosa ja mõõduka laiusega seelik.
Teise gruppi kuuluvad särk- ehk kottsiluett, “blouson” ja džemprivorm. Mis puutub talje rõhutamisse, siis käesoleva aja mood võimaldab luua kõikvõimalikke teisendeid: esineb klassikaline talje, s.o. ta asub loomulikul kohal.
(Pärnu Kommunist 4. oktoobril 1958)