Raha jaguneb kummaliselt

Riigikogu liige Jüri Jaanson (paremal fotoaparaadiga) leiab, et regionaalinvesteeringutena saaks Pärnumaa heaks küllaga ettepanekuid teha, aga opositsioonilt pole keegi midagi küsinud. Foto: Mihkel Maripuu

Heal kolleegil Andres Metsojal on ilmselt sidemeid valitsuses või kuskil mujal, et talle on antud võimalus esitada ettepanekud regionaalinvesteeringuteks tuleva aasta riigieelarvesse ja nendega on juba arvestatud. Mulle ei ole sellist pakkumist tehtud. Eeteid järgmise aasta riigieelarvesse saab teha eelnõu menetlemise raames. See jõudis hiljuti valitsusest riigikokku ja ­esimene lugemine toimub teadaolevalt 17. oktoobril. Seejärel on võimalik muudatuste tegemise aja vältel esitada ettepanekuid.

Regionaalinvesteeringutena saaks ­ettepanekuid Pärnu ja Pärnumaa hüvanguks teha küllaga, näiteks puudega inimeste ligipääsetavuse parandamiseks, Pärnu sõude­klubi renoveerimiseks, Tammiste hooldekodu laiendamiseks, kergliiklusteede, sportimis- ja liikumisvõimaluste arendamiseks, mänguväljakute ja vaba aja veetmise paikade ning lasteaiakohtade loomiseks.

Sisuliselt saab opositsioon regionaalinvesteeringutes kaasa rääkida neile eraldatud summas ehk katuserahas. Reformierakonna fraktsioon ei ole saanud veel koguneda ja arutada, mida eraldatud rahaga teha või kuidas seda jagada.

Piirikaubandus mõjutab pigem inimeste ostu-, mitte tarbimisharjumusi.
Jüri Jaanson, riigikogu liige (Reformierakond)

Sotsiaalvaldkonna poliitikuna pean eriti jõhkraks aktsiisipoliitika huvides rahva tervise hinnangutega manipuleerimist. Aktsiisipoliitika arutelud riigikogus on käinud vaid rahandus­komisjonis, sotsiaalkomisjon kui rahvatervise seisukohast objektiivsete hinnangute andja on kõrvale jäetud. Samal ajal tõstavad koalitsioonipoliitikud rahva tervise kaitsekilbiks, kui on vaja põhjendada aktsiisipoliitika otsuseid.

Koalitsioon otsib rahva tervisest tuge rahandusministeeriumi hinnanguga, et aktsiiside langetamine kasvatab Eesti elanike alkoholitarbimist. Ülejäänud maailma kogemus ütleb, et ­piirikaubandus mõjutab pigem inimeste ostu-, mitte tarbimisharjumusi. Viimaste aastate akt­siisipoliitika ja piirikaubanduse mõju rahva ­tervisele saame teada hiljem ja see võib osutuda väga kahjulikuks.