"Testosteroon" Endlas ei näita vaibumise märke

Hormonaalset komöödiat "Testosteroon" Endla teatris saadab juba kümme aastat menu. Foto: Ants Liigus/Endla teatri fotoarhiiv (2008)

Mees olla pole sugugi kerge üheski maailmanurgas ja on küsimuste küsimus, mis siis inimesi lõpuks suhtemaailmas juhib: kas mõistus, tunded või hoopis bioloogia? Hormonaalne komöödia „Testosteroon“ on haruldaselt kaua Pärnu Endla teatri repertuaaris vastu pidanud. „Neli kuud mu elust,“ arvutas Ago Anderson kümne aastaga laval oldud aja kokku.

Näitlejate Tambet Selingu, Ago Andersoni, Veljo Reiniku, Lauri Kingi ja Sander Rebasega kentsakaid seiku meenutades koputab lavastaja Enn Keerd mulle südamele, et kogu sellest jutust vaid ropendamine kõlama ei jääks. Ent vandumiseta oleks üks meestest rääkiv lugu ebareaalne.

Andrzej Saramonowiczi komöödia luhtunud pulma järgsest peost, kus altari ees mahajäetud peigmeest toetavate meeste koosistumine kujuneb toostide, kakluste, diskussioonide, šokeerivate avastuste ja südamepuistamise seeriaks, naudib siin samasugust menu kui Poolas.

„Vaat see on ajalooline tõde, et kui ma selle tõlke kätte sain, lugesin: kui hea ja vaimukas! Aga siis tulid need teatud kohad … Mõtlesin: kurat, ma ikka ei julge! Rüüpasin natuke viskit ja lugesin uuesti läbi. Ah, mis siis on, naljakas ja tore! Siis läks natuke aega mööda. Ma loen uuesti! Ei tea, mitu korda nii tegin, kuid sõber alkohol aitas lõpuks ikkagi välja,“ meenutab lavastaja Enn Keerd kahtlusi, kas Eesti publik selle teksti vastu võtab. Et lavastust mängitakse veel kümme aastat hiljemgi, ei osanud ta uneski näha.