Pärnu volikogu otsustas linna arengusuunad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnusse jõge ületava kolmanda silla 3D mudel.
Pärnusse jõge ületava kolmanda silla 3D mudel. Foto: Pärnu linnavalitsus

Pärnu linnavolikogu kinnitas linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2019–2023. Strateegia kohaselt plaanitakse investeerida linna arengusse ligemale 60 miljonit eurot.

Abilinnapea Meelis Kukk rõhutas, et investeerimisotsuste kvaliteet peab kasvama, arvestades seda, et 2021. aastal algaval Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil tõuseb linna omafinantseeringu osatähtsus mitu korda.

Eelarvestrateegia sihid on elukeskkonda arendada ja atraktiivsust kasvatada, kogukonna sidusust suurendada ja tõsta elanike heaolu keskmisest kiirema majanduskasvu kaudu.

“Tulude struktuuris kasvab üksikisiku tulumaksu osatähtsus 2023. aastaks ligikaudu 60 protsendini kogutuludest. Iga ettevõtja on tähtis, iga elanik Pärnu linnas on oluline,” sõnas Kukk.

Linna laenukoormus hoitakse aastail 2019–2023 keskmisena alla 40 protsendi.

Laienenud Pärnu linna eesmärk on arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge elukvaliteediga elukeskkonda ning luua tingimused nutikate töökohtade tekkeks, mis annab konkurentsieelise linnale Riia ja Tallinna vahel.

Arengukava täiendamiseks või muutmiseks tehti 120 muudatus- või parandusettepanekut. Lõpuks otsustas volikogu, millises sõnastuses ettepanekud 2035. aastani planeeritud arengukavva jäid.

Konkreetsemalt on tegevus kirjas investeeringute kavas, millest leiab näiteks uue silla, koolimajade ja lasteaedade uuendamise, osavaldade investeeringud.

Eelarvestrateegia viieaastasel perioodil prognoositakse põhitegevuse tulude kogumahuks üle 385 miljoni euro, millest pärast kulutuste tegemist jääb investeeringuteks ligikaudu 36 miljonit eurot.

Tagasi üles