Hõissa, rahasadu!

Foto: Andres G. Adamson

Regionaalinvesteeringud ehk katuseraha – raha ei haise, nimeta, kuidas tahad – on sel aastal tekitanud furoori. Ilmselt seetõttu, et sellele koalitsioonile ja riigikogu koosseisule on see viimane jagamine. Nii jagatakse maksumaksjale tema enda raha eriti hoogsalt ja suurest külimitust. Valitsus viskas ventilaatorisse 25,7 miljonit eurot, millega tekitas opositsioonis eriti häälekat pahameelt: aga meie? Kusjuures pangem tähele: tavaliselt on otse jagatud laiali umbes neli–viis miljonit, seekord mitu korda enam.

Riigikoguski esindatud erakonnad tahaksid valijatele nende oma raha eest heategijad olla ja olgu muidu, kuidas on, aga sellises küsimuses võib kokkulepe tulla lihtsalt, sest võõra raha jagamisel ei kripelda ühegi erakonna südametunnistus (kui neil see on).

Valimiste eel on selge, et katuseraha on häälte ostmiseks ja erakondade maine toetamiseks valimisringkondades, selle jagamise põhimõtted segased ja keegi ei oska konkreetselt öelda, mille alusel on valitud õnnelikud rahasaju kätte jääjad. Äripäev kirjutas, et tänuvõla kaudu valitsemine ei ole demokraatlikule riigile kohane. Meenub ühe erakonna liider, kes kunagi taunis katuseraha praktikat, kuid lisas, et kuni pole ühist arusaama ega kokkulepet selle jagamine lõpetada, ei saa osa­lemisest keelduda, sest muidu jäävad ju tühjad pihud.