Kurvalt rõõmus mõtisklus

Ülejõe gümnaasium.

FOTO: Urmas Luik

Koolihariduse andmine Pärnu Ülejõe linnaosas sai alguse 1850. aastal, mil Vändrast asus meie kodulinna elama Johann Voldemar Jannsen perega.

Nende koduks ja ühtlasi koolimajaks sai praeguse Lydia Koidula memoriaalmuuseumi hoone. Papa Jannsen, nagu ­teda hellitavalt kutsuti, oli esimene, kes hakkas andma emakeelset haridust Pärnu linnas.

Tänavu täitus 60 aastat Ülejõe kõige tähtsama hoone, Tallinna maanteel asuva koolimaja avapidustustest. Just nii kaua on selles majas kooli peetud. Kuid mis või kes see kool õigupoolest on? Kumba küsisõna on siinjuures kohasem kasutada?

Kool on terviklik ja keeruline elav organism. Ta on sümbioos õpilastest, õpetajatest ja kooliruumidest. Ükski neist ei saa eksisteerida teisteta. Sellest tingituna on papa Jannseni asutatud vallakoolil tulnud ajaloo vältel üle elada rida mitmesuguseid muutusi.

Kool on kameeleon, mis tulenevalt kehtivast riigikorrast, peab muutma värvi. Nii juhtus ka Ülejõe kooliga saksastamise ja venestamise perioodil. Kool on umbrohi, mis ei hävine ka siis, kui inimene püüab teda hävitada.

Seda näitab ilmekalt emakeelse hariduse püsima jäämine üle poolteise sajandi vältel Ülejõel.

Kool on võimas imetaja, kes sünnitab järglasi. Igal aastal alustab Ülejõel kooliteed plejaad lapsi, kellel vähemalt üks vanematest on õppinud samas koolis. Hulk vilistlasi töötab koolis õpetajana.

Kool on konn, kes teeb oma arengus ootamatuid ja pikki hüppeid ettenägematus suunas. Just selline ongi olnud kool Ülejõel.

Praegune Pärnu Ülejõe põhikool, saanud alguse vallakoolist, kasvas üle algkooliks, algkool mittetäielikuks keskkooliks, mittetäielik keskkool keskkooliks, see omakorda gümnaasiumiks. Kolledži ja ülikooli aste jäi saavutamata, kuid areng oli viinud spiraali järgmisele, kõrgemale astmele.

Vaieldamatult on ju praegune põhikooli tase kõrgem omaaegse mittetäieliku keskkooli tasemest, madalamatest astmetest rääkimata. Küllap järgneb praegusele mõõnale kunagi tõus.

On uhke tõdeda, et Ülejõe koolimajast on 60 aasta jooksul tuule tiibadesse saanud lõputu arv kogu riigis tuntud inimesi nagu Kristjan Kaunissaare, Marko Gorban, Tõnu Endrekson, Andres Põder, Kaire Vilgats, Priit Võigemast, Toomas Ala­talu, Owe Petersell, Jürgen Fogel, Jüri Mõis, Sulev Kõks ja veel paljud teised.

Kohalikke kuulsusi ei jõuaks siin üles lugeda. Jääb vaid soovida jõudu ja õnne uueks tõusuks!

Elve Aasmaa, omaaegse Ülejõe gümnaasiumi kunagine õpetaja

Tagasi üles