Riigieelarve kui viimsepäeva pidu (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Opositsioonilise Reformierakonna saadik Jüri Jaanson leiab, et riigi panus teadus- ja arendustegevusse jääb mullusega samale tasemele ega vii sammukestki lähemale eesmärgile toetada teadusinvesteeringuid hiljemalt 2020. aastaks ühe protsendiga SKTst.
Opositsioonilise Reformierakonna saadik Jüri Jaanson leiab, et riigi panus teadus- ja arendustegevusse jääb mullusega samale tasemele ega vii sammukestki lähemale eesmärgile toetada teadusinvesteeringuid hiljemalt 2020. aastaks ühe protsendiga SKTst. Foto: Liis Treimann

Riigikogu asub lähipäevil arutama valitsuselt septembri lõpus üle antud järgmise aasta riigieelarvet. See niinimetatud omamehe eelarve lepiti valitsuses kokku kuuldavasti kiiresti ja valutult ja selle sisu näitab, et tuleva aasta märtsist kaugemale ei taha koalitsioonierakonnad vaadata ega vastutada.

Riigieelarve peab seaduse järgi püsima vähemalt tasakaalus, kuid prognoosi kohaselt langeb valitsussektori eelarve struktuursesse puudujääki. See tähendab, et eelarvetasakaalu nimel tuleb teha positsiooni parandavaid otsuseid. Seda enam, et Euroopa Komisjoni kevadine prognoos ennustab järgmiseks aastaks struktuurset eelarvepositsiooni isegi -0,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Mida teeb Eesti valitsus eelarvega, mille tuludeks kujuneb 11,06 ja kuludeks 11,31 miljardit eurot? Ta loomulikult ei tugevda eelarvepositsiooni ega kasvata reserve, hoopis kulutab neid. Järgmise aasta lõpuks nähakse ette riigi reservide vähenemist ligemale kaheksa protsenti ja samas tempos jätkates tekib riigil 2021. aastal ehk mõne aasta pärast laenuvajadus. Sisuliselt makstakse praegu laene tagasi selleks, et tulevikus neid uuesti võtta.

Tagasi üles