Pärnu Ühistöö aitas jõudsalt ehitada oma riiki

Pärnu Ühistöö õmblustöökojas pandi rindeleminejad riidesse.

FOTO: Olaf Esna erakogu

Eesti riiki tuli 1918. aastal rajama hakata nullist. Vabadus saabus äkki nagu varas öösel ja keegi polnud jõudnud selleks valmistuda. Saksa okupatsioon langes kokku suure kiirusega ja Eesti Ajutine Valitsus võis 11. novembril 1918 ametlikult tööle asuda, kuid kogunes erakorterites. Seejärel saadi oma kätte kunagine mereväeohvitseride kasiino. Kõik ministeeriumid asusid ühes toas ja iga ministeerium koosnes lauast, tindipotist ja sulepeast.

Tellijale

Valitsusaparaadi korraldamisega ei jõutud veel kuigi kaugele, kui 28. novembril alustas Puna­armee pealetungi Narvale. Appi oli vaja organiseerida ühiskond, nagu seda maailmasõja ajal oli sõdivates riikides toimetatud.

Peaministri vend Voldemar Päts (1878–1958) oli ilmasõja ajal tegev linnade liidu Tallinna osakonna abiesimehe ja hoolekande osakonna juhatajana. Tal oli kogemusi, kuidas ühiskonda riigikaitsetöös mobiliseerida. ­Juba 1. detsembri õhtul hakkas ta uue organisatsiooni põhikirja koostama. Tema abikaasa Johanna pakkus nime: Ühistöö.

Tagasi üles