Teeme vanast sillast uue

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna maanteele võib sillalt suunata kaks sõidurada, aga mis sellestki abi, kui kogu maantee Tallinna suund on üherealine veel ajast, mil sellisest liiklusest ei osatud unistadagi.
Tallinna maanteele võib sillalt suunata kaks sõidurada, aga mis sellestki abi, kui kogu maantee Tallinna suund on üherealine veel ajast, mil sellisest liiklusest ei osatud unistadagi. Foto: Ants Liigus

Mitut silda pidi peab Pärnus üle jõe saama? Kus need peavad asuma? Ja millal ometi valmib kaua oodatud kolmas sild? Need näivad aeg-ajalt olevat Pärnu linnaelu kesksed küsimused. Viimati ehitati Papi­niidu sild siia 1976. aastal ja üsna pea pärast seda on hakatud pidama plaani kolmanda silla ehituseks.

Aga elu läheb omasoodu. Vahepeal on valminud Pärnu ümbersõit, mis ühendab Haapsalu-, Tallinna- ja Riia-suunalised sissesõiduteed väljaspool südalinna. Liiklusvoog, mis veel mõne aasta eest pidi eelistatult liikuma üle Kesklinna silla, hajub nüüd ringteele. Tööstusettevõtted on kolinud kesk­linnast välja Ehitajate tee taha ja Loode-Pärnusse. Meie mõtteviiski on muutunud. Soovime autostumise vähenemist, puhtamat õhku ja vähem müra kesklinnas.

Millised on meie valikud praegu realistlikust olevikupildist ja usutavast visioonist lähtudes jõega kaheks jagatud linna elu korraldada?

Tagasi üles