Est-For taotleb lisaaega tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamisel

Mets. Foto on illustreeriv. Foto: Meelis Meilbaum

Est-For Invest OÜ, mis tahab Eestisse rajada pea miljardieurost puidurafineerimistehast, taotleb rahandusministeeriumilt lisaaega eriplaneeringu lõpetamise eelnõule vastuväidete esitamiseks, kuna firma peab läbirääkimisi mitme vallaga tehasele asukoha leidmiseks.

Est-For Invest on alustanud puidurafineerimistehasele asukoha leidmiseks konsultatsioone nelja vallaga: Räpina, Võru, Setomaa ja Saarde. Seejuures pole välistatud, et nimetatud valdadele lisandub teisigi.

“Esialgsed konsultatsioonid sisendavad usku, et kohalikud kogukonnad on mitmes piirkonnas valmis kaaluma planeeringu ja mõjude hindamise protsessi algatamise ning asjakohaste uurimuste toetamist,” kirjutavad ettevõtte juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli kirjas riigihalduse ministrile Janek Mäggile.

Kohava ja Polli sõnutsi on konsultatsioonide käigus ilmnenud vajadus edasisteks läbirääkimisteks ja nende kinnitusel võtab kohalikel omavalitsustel seisukoha kujundamine aega ligikaudu kaks kuud. Kuna Est-For soovib valitsusele esitada konsultatsioonide tulemused, taotleb ettevõte lisaaega oma seisukohtade esitamiseks sellele eelnõule.

“Nende konsultatsioonide tulemused ja kohalike omavalitsuste volikogude otsused võivad olemuslikult mõjutada Est-Fori kommentaare, ettepanekuid ja seisukohti kõnealusele eelnõule,” lisasid Kohava ja Polli.

Est-For pidi esitama vastused 12. oktoobriks, nüüd taotleb ettevõte tähtaja pikendamist aga 30. novembrini.

Mullu kevadel algatas valitsus riigi kõigi aegade suurima tööstusinvesteeringu ehk miljardieurose tselluloositehase eriplaneeringu Emajõe läheduses Viljandi- ja Tartumaal.

Kuna kohalikud elanikud, Tartu linnavalitsus ja -volikogu olid tehase rajamise vastu, näiteks moodustati mais tehase vastu ja Emajõe kaitseks inimkett, otsustas valitsus juunis algatada tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise. Nüüdseks on rahandusministeeriumis valminud vastavasisuline eelnõu.

Est-Fori tehas hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.