Näib, et riigil on raha küll

Haigekassa Foto: Liis Treimann

Ajal, mil meedia vahendab, et haruldase haiguse käes vaevlevale tütarlapsele haigekassa raha ei leia ja eriarstide riigihange on läbi kukkunud, tahaks enesega rahulolevaid ametnikke nähes röökima hakata.

Mõnitamisena tundub seegi, kuidas töötu- ja haigekassa raha väärkasutamisest rääkivas uudisnupus (“Riik raiskas haigekassa raha ära”, Kanal 2 “Reporter” 24.09) kinnitas sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Inara Luigas, et töötu- ja haigekassa rahaga aukude toppimine on loomulik, sest riigil raha olevat. “Võtame raha ühest sahtlist ja paneme selle teise sahtlisse,” rahustas sotsiaaldemokraat Luigas televaatajaid. Kuidas rahustada 17aastast neidu, kelle ravi tarbeks haigekassa raha ei leia? (“Karm otsus! Haigekassa keeldus taas haruldase verehaigusega 17aastase tüdruku ravi kompenseerimast”, Delfi 3.10.)

Äkki lõpetaks sellegi laristamise ja suunaks katuseraha hoopis haigekassa erijuhtumite lahendamiseks?
Andri Arula, ettevõtja (Reformierakond)

Kuidas lohutada ülejäänud haigeid, keda jooksutatakse ühe arsti vastuvõtult teisele põhjendusega, et käes on aasta lõpp ja haigekassa raha hakkab otsa saama? Siingi on haige- ja töötukassa juhid välja mõelnud imelise lahenduse. Nimelt pidi haigeid ja töötuid solvama, et nad abi saamiseks peavad pöörduma haige- või töötukassa poole. Vahetades oma nime vastavalt tervise- ja töökassaks aitavad nad kõik haljale oksale: haiged kaovad, tööpuuduski kaob imeväel. Nimemuutmiseks raha leitakse, võlusõnaks tegevuskulud, mille arvelt uus ja kõikemuutev nimereform ellu viiakse.

Riik on meil helde, eriti enne valimisi. Tuleb katust pakkuv onu ja kõneleb sõpradele: “Tahad saada kümme tonni? Aga 100? Saad. Aga pead siis hiljem mindki meeles.”

Sõbrad hääletavad valimistel nii nagu tarvis ja katusepakkujalgi on järgmised neli aastat Toompeal hooleta. Äkki lõpetaks sellegi laristamise ja suunaks katuseraha hoopis haigekassa erijuhtumite lahendamiseks?