Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/14/7581715t1hcf7f.jpg)
/nginx/o/2018/10/11/11489329t1haf51.jpg)
Noor kinomees Kaur Kokk jutustab müstilise ajaloofilmiga “Põrgu Jaan” loo sellest, milline nägi Eesti välja pärast põhja- või mõnd teist järjekordset sõda. Pärisorjade ja moonakate hütte nimetatakse ilmselt just seepärast taludeks, et anda sõnumile üle aja ja ruumi ulatuv mõõde.
Sõdade-katkude järel on alati inimesed kadunud, viimsed allesjäänud rusutud, mõisad-hurtsikud võrdselt rusustunud. Apaatselt kohmerdavate inimjäänuste räpaste räbalate tunne tuleb ekraanilt saali. Kuninglik-siniste varjundite vilksatamine rõhutab üldist musta-valget-halli pilti. Moodustub kaeblik “EW 100” trikoloor paganlike tulede raamis.