Pärnu jalgpalli suur plaan: kunstmurustaadion randa, treeningukeskus nii Vaprusele kui ka PJK-le ja sisehall

Ühest kunstmurustaadionist jääb Pärnu jalgpalliharrastajatele väheks. Foto: Mailiis Ollino

Suvepealinna jalgpalliklubid on talvel kitsikust tundnud juba aastaid, sest kasutada on vaid üks väljak. Nüüd paistab tunneli lõpus valgus.

Eelmisel aastal lugesin Pärnumaal litsentsiga jalgpallurid ­kokku ja sain ümmarguse arvu – 1000. Neile lisanduvad madalamate liigade mängijad ja huvilised, kes ajavad oma lõbuks palli taga. Eestis saab muruväljakutel mängida kolmel-neljal kuul, ülejäänud aasta aga kunstmurul.

Et Pärnu ainukese kunstmurustaadioni koormus on suur ja muru kvaliteet pole tippklassist, on nii Pärnu Vapruse kui Pärnu jalgpalliklubi kaalunud sügis­talvisel perioodil esindusmeeskonna ühe treeningukorra kolimist Vändrasse, kus hiljuti valmis kunstmurustaadion. Nii vabaneks noorte rühmadele kahel päeval meeskondade arvelt mõneks tunniks kohalik pallimuru ja esindusmeeskonnad harjutaksid kvaliteetsel platsil.

Nüüd kinnitas abilinnapea Marko Šorin, et Vapruse klubi ­ettepanek rajada jalgpallikeskus Loode-Pärnusse kuulub linna arengukavva ja nad kavatsevad keskuse rajada. Mõistagi ei ­tähenda see veel, et seal hakkaks järgmisel aastal juba ehitus pihta.

Mida arengukavva kuulumine lihtsale vutisõbrale tähendab?

Kuna jalgpall on Pärnus ja ilmselt Pärnumaalgi enim harrastatud spordiala, siis nendele noortele on ruumipuudus aktuaalne. Ehk see kunstmuruväljak Pärnus on sisuliselt keskuslinna arvestades 40 000 inimese kohta ainus. ­Seda jääb ilmselgelt väheks ja arenguruumi, kus jalgpallile sõna otseses mõttes päriselt ruumi anda, on esmajoones Loode-Pärnus. Varemgi on planeeritud, et koos ettevõtlusega liiguks sinna jalgpall.

Esimene etapp oleks seal kunstmuruväljak luua ja teine oleks jalgpallihall, et ala saaks aasta ringi harrastada, talvel katuse all.