Mööbli­restauraator taastab tooli paarist jalastki

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tsaariaegse Metsavahi talu trepil istuvad selle uus­omanikud, pealinnast maale kolinud mööblirestauraatorid Enn Tedre ja Pille Suurna, kelle neljajalgne sõber Anton esiplaanile astus.

FOTO: Urmas Luik

Pealinnast Vändra metsade vahele kolinud mööblirestauraatorid Pille Suurna ja Enn Tedre loevad iga nende kätte sattunud tooli, kappi, lauda nagu raamatut, mis jutustab neile selle valmistamise ajastust. Parimal juhul meistristki ja omanikust, kellele ese kuulus. Tõdemusega, et kõik vana on väärtuslik ja kui toolist on alles kas või paar jalga, õnnestub selle järgi istumisaluse võimalikult esialgsel kujul taastada.

“Vabrikumööbli saab määrata kataloogide järgi, aga taluasjadega on teisiti: tekib huvi, kes selle on teinud, mis ametit ta on pidanud, kust talust see ese on pärit, millisest sajandist,” seletab Enn. “Talumööbliga võib olla ka nii, et vaatad peale, mõtled, see peab olema 19. sajandi lõpust, siis leiad seest kirja näiteks “1938”, aga tegumood on täpselt nagu vanal ja nael on jala sisse löödud, et see päris ära ei kukuks.”

Talumööbli kujunemist mõjutas mõisahäärberis või kirikus nähtu, selle järgi kopeerisid külatislerid peremeeste tellimusi täites alateadlikult toole, laudu, kappe. Enamasti kasutati kaske, leppa, mändi, kuuske kui kättesaadavamat puitmaterjali.

Tagasi üles