Pärnu pataljoni ja kasarmute lugu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Oktoobri algus 2003. Veel võib muretult laulda: “Me leegion sammub ja kindel on ta rüht ...”

FOTO: Ants Liigus

Tammsaare puiestee äärde jäävad kasarmud on lahutamatu osa Pärnu linna ajaloost ja aastal 2004–2006 käinud võitlusest Pärnu üksik-jalaväepataljoni säilitamise eest tummad tunnistajad.

Oktoobri algul 1998 leidis kaitseministeerium lõpuks ometi raha, et alustada kasarmu remonti. Jutt on madalamast hoonest Tammsaare puiestee ja Riia maantee nurgal. Viimastel aastakümnetel polnud kasarmut remontinud Nõukogude armee ega Eesti kaitsejõud. Tsaariajal Krasnojarski, Eesti ajal Lembitu ka­sarmud võeti okupantidelt üle 13. juulil 1992 ja sama aasta jõulude aegu alustas seal tegevust Kuperjanovi pataljoni Pärnu õppekompanii.

Rangetele muinsuskaitsenõuetele vaatamata ehitati kasarmu kahekorruseliseks. Sellesse mahtus ligemale 200 sõdurit. Tööde minimaalne maksumus oli kuus miljonit krooni. Üheksa­mehelistele jagudele olid ette nähtud omaette toad, kasarmusse ehitati saunad ja duširuumid, samuti kaks õppeklassi ja veeti arvutite ühendamise kaablid.

Tagasi üles