Pildid: teraapiakoerad alustavad hooaega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Täna pidasid koerad ja nende omanikud Pärnu keskraamatukogus perepäeva, kuhu kogunes hulk lapsi.

Väike Eliisabet on käinud kord kuus raamatukogus koerale lugemas juba õige mitu aastat. Ema Angelika ütles, et laps pelgas algul võõraid koeri ja lugedagi tüdruk eriti ei armastanud. “Koeraga lugemine on lahe, lapsed üldiselt ei taha tänapäeval lugeda. Koer on stiimul,” kõneles ta. “Koerad on hästi armsad,” ütles Eliisabet ise.

Praeguseks on meie maakonnas juba kaheksa teraapiakoerte tiimi. Neist kolm lisandus oktoobri alguses: siis sooritasid nad litsentsi saamiseks eksami.

Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu Pärnu koordinaator Anneli Matsi seletas, et teraapiakoera tiimi moodustavad koerajuht ja koer. Kui kuhugi minnakse, siis alati inimene ja koer koos.

Pärnu tiimidest näiteks kaks on külastus-, kaks lugemiskoerad. On üks neljajalgnegi, kes käib hambaravis lastele toeks. Külastuskoer tähendab Matsi selgitusel, et neljajalgse sõbraga külastatakse lasteaeda, kooli, haiglat, vanadekodu. “Eesmärk on pakkuda rõõmu ja teha kellegi päev rõõmsamaks,” selgitas ta.

Matsi seletas perepäevale kogunenud lastele, et koertega tehakse inimestele rõõmu, aga koeri annab kaasata õppimiselgi. Koeraga koos saab õppida, kuidas olla sõber, ent sedagi, kuidas seltskonnas hakkama saada. Koerad ei tee vigade parandust, vaid muudavad õppeprotsessi rõõmsamaks.

Abi- ja teraapiakoerte ühingu juhatuse liikme ja kõneisiku Maarja Tali andmetel on Eestis teraapiakoera eksami sooritanud 90 tiimi. Koeri on eri tõugu: 2,5kiloseid karvapalle ja 60kiloseid mõmmikuid. Teraapiakoered tegutsevad pea igas maakonnas. Rohkem on neid Tallinnas, Tartus, Pärnus. Rakveres läksid koerad hiljuti pensionile ja seal on praegu lünk.

Tagasi üles