Galerii ja video: talisuplejatele on vesi lõpuks küllalt külm

Täna alustasid talisuplejad piduliku ühisujumisega hooaega Pärnus Veteranide pargis.

Pärnu talisuplejate seltsi president Tõnu Kütt rääkis, et inimesi, kes nende seltsi ei kuulu, aga käivad veel praegu ujumas, on palju. Jääaugus on Küti arvates siiski parem üheskoos supelda, sest ujumiskoht tuleb enne vetteminekut ette valmistada, kui pakane vee kaanetab. Seltsi ühisujumisaeg on Veteranide pargis tööpäevadel kell 13 ja nädalavahetuseti kell 10.

Irina Kirš proovib talisuplust esimest aastat. Praegu käib ta vees kolm–neli korda nädalas. Eesmärk on kasta ennast vette vähemalt detsembri lõpuni. Pühapäeviti koostab ta terve nädala plaani, mis päevadel jõkke sulpsab. Kirš rääkis, et hakkas suvel oma mehe ärgitusel ujumas käima. Siis oli ühtäkki september käes ja tal tuli idee seada endale eesmärk: iga päev joosta ja seejärel ujuda. “Kui september lõppes, tundsin, et mul on väga palju energiat, jõudu, sellepärast nüüd jätkan,” põhjendas ta.

Veest välja tulnud, väitis Kirš, et külma ei tunne. Sellegipoolest tuleb tema sõnutsi kiiresti kuivad riided selga panna.

Enne kui talisuplejate seltsi liikmed koos jahedasse jõevette astusid, ujus seal juba Viljo Hallik. Hallikul on vanust 84 aastat. Enda kohta ütles Hallik, et on vee- ja meehull. Kui palju aastaid ta juba jahedas vees ujunud on, talisupleja ei mäleta. Lausus vaid: “Nõukogude ajal alustasin.” Hallik viskas veel nalja, et raugaiga surub kahest otsast peale: mõistus on tömp ja jalg on tömp. Mullu ta tugevate miinuskraadidega enam ei ujunud, sest pole kohta, kus saaks mugavalt riietuda.

Küttki märkis, et talisuplejatele pole häid tingimusi. Sellepärast käib mõni vees poole sügiseni.

Täna mõõtis Kütt veetemperatuuriks 12 kraadi, aga arvas, et tegelikult on külmem: üheksa–kümme, kraadiklaas näitas päikese käes ilmselt pisut valesti.

Osa suplejatest ujus üle jõe. Need, kes pikema distantsi ette võtsid, olid enda külge ohutuse huvides kinnitanud oranži ujuki, et kaatriga sõitjatele silma hakata. Vajadusel hoiab täispuhutud pall vee pealgi. Kütt arvab, et sellised ujukid võiksid jõe peal kaugemale ujujatel kohustuslikud olla, sest liiklus on seal tihe: kaatrid, paadid, sõudjad, suvel jetid.