Ventiil.ee

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: AIVAR AOT

Üks mu kolleege meenutas hiljuti seika sajandivahetusest, kui kohalik ettevõtja ütles välja prohvetlikuks osutunud sõnad omakandimehe kohta, kel on arvamus kõige kohta, millest ta aru saab; samuti kõige selle kohta, millest tal õrna aimugi ei ole, kuid millest lehed kirjutavad, raadio räägib ja televiisor näitab: “Ja kui tal veel internet oleks ...”

Paarkümmend aastat tagasi oli õnnega koos see, kel kodus korralik telefoniühendus, mille kaudu sai sissehelistamisteenuse pakkujaga ühendust võtta, ja läbi peenikese traadi oligi arvutivõrgustik su arvutis.

Nüüd, ligemale paarkümmend aastat edasi, on internetivaba kohta kaardilt raske leida: üleilmne arvutivõrk levib nii koju kui tööle ja pea igaühel on ta ööpäev läbi taskust haardeulatuses.

Eksperimendi korras võiks leimijatele luua internetis oma keskkonna.

Nii sellel külahullulgi, kes millenniumi vahetumisel sellest vaid kuulnud oli. Nüüd saab ta oma tõekspidamisi ja arvamusi tiražeerida isiklikul sotsiaalmeedia kontol, blogis, videopäevikus või arvamuse avaldajana mõnes foorumis või portaali kommentaariumis.

Selline võimalus ­pole ainult temal, vaid igaühel meist. Kui isu tekib, anna näppudele klaviatuuril tuld ja vajuta saatmise nuppu.

Kindlasti sünnib niiviisi palju huvitavaid ja maailmapilti avardavaid mõtteavaldusi, kuid pea alati on meepurgis mõni tõrvatilk. Mõttevälgatusi (kirjaviis muutmata) “ai mentšõnd tät”, “kui midagi przes, siis tuleb asi sügavamale keerata ??”, “no sellised nad ongi ju..”, “mõtetu” võib leida kümnete ja sadade kaupa. Need “arvamusavaldused” on veel üsna leebed.

Sõnavabadusele, mida väärtuslikuks ideeks peetakse, sellised arvamusavaldused mõistagi midagi juurde ei anna, kuid ega keegi sedasorti arvamusavaldusi kustutama kipu.

Võib-olla see ongi hea. Keegi saab oma auru digitaalselt välja lasta ja on päriselus selle võrra viksim ja viisakam. Eksperimendi korras tasuks leimijatele luua internetis oma keskkond, näiteks Ventiil.ee, kuhu saaks kõik oma vihakõned kirja panna. Keda see huvitab, võib arvamusavaldustesse sukelduda, andes nõusoleku, et ta ühegi kirja pandud väite üle ei solvu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles