Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/04/25/7807866t1hbb73.jpg)
/nginx/o/2018/10/15/11500382t1hf9b1.jpg)
Eesti Ajutine Valitsus asus avalikult uuesti tööle 11. novembril 1918. Juba järgmisel päeval otsustati alustada sõjaväe organiseerimist ja sõjaministrile tehti ülesandeks koostada mobilisatsioonikava. Sõjaväe tegeliku asutamise esimeste sammudeni jõuti alles 16. novembril, kui peeti suurem nõupidamine. Vaieldi, kuidas sõjaväge kokku kutsuda: kas vabatahtliku või sunniviisilise mobilisatsiooniga. Lõppkokkuvõttes jäädi priitahtliku rahvaväe põhimõtte juurde. Kokkukutse alguspäevaks valiti 21. november. Kui 28. novembriks nõutav arv – 25 000 meest – kokku ei tule, anti sõjaministrile õigus välja kuulutada sundmobilisatsioon. Tegelikult jõuti 28. kuupäevaks rahvaväekomisjonide kaudu vastu võtta vaid 800 meest.
17. novembril sai Harjumaal ja Paides Kaitseliitu organiseerinud alampolkovnik Johan Puskar 1. diviisi ülemalt kindralmajor A. Tõnissonilt teate, et on määratud Pärnus ja Viljandis formeeritava 6. jalaväepolgu ülemaks ja peab asuma seda käsku täitma.