Osaühingu Vihtra Agro juht Taivo Esula ei uskunud oma silmi, kui ta täna Põhja-Pärnumaa vallas Kullimaa külas sõites märkas, et põllul silorullide kallal on jõudu katsunud karupoeg, kelle käpajälgi oli ümbruskond paksult täis.
“Kasvatamatuid põngerjaid ei ole mitte ainult inimlaste, vaid looduses loomalaste seas,” tõdes Esula. “Tundub, et mahesilo sileerumislõhn oli niivõrd vastupandamatu ja sundis lähemalt uurima, mida põnevat on musta kilega kaetud palli sees.”
Mõmmik oli lõhkunud ja tema küüniste jälgi leidus 48 silorullil. Esula hinnangul tekitas karupoeg rahalist kahju ligemale 1000 euro eest.
Mõmmik on silorullide juures hullanud ilmselt nädalavahetusel, sest reedel olid need veel ühes tükis, kuid esmaspäeva hommikul ribadeks. Karuema jälgi ei olnud silorullide lähedal näha.
“Sõitsin autoga mööda ja vaatasin, et põllu peal on silopallidel augud sees. Mõtlesin esmalt, et äkki on mõni põder sarvi sügamas käinud – see tundus samuti uskumatuna. Silorullide juures nägin, et ümbrus on karu käpajälgi täis,” lausus Esula.
Esula teadis, et otid käivad aeg-ajalt mesitarusid rüüstamas, aga et silo pakub neile huvi, tuli talle üllatusena. “Ei teagi, kas nutta või naerda. Ühest küljest on selline asi minu meelest harukordne ja huvitav, teisalt jälle on kahju silost: tänavu on löömasöödaga teadagi kitsas,” arutles ta.
Silopallid, mille kallal mesikäpahakatis rammu katsus ja mille pakkematerjalina ümber olnud võrgu ja kile puruks kiskus, loodab Esula lähipäevil loomadele ette anda, et kraam päris raisku ei läheks.
Esula teadis rääkida, et ümbruskonna elanikud pole Kullimaa kandis karu pikki aastaid kohanud. “Vihtra–Aesoo teel on neid nähtud, kuid Kullimaal mitte,” ütles ta.
“Mõtlesin suvel, et sellele rohumaale võiks karja tuua, kuid nüüd vist peab selle plaani katki jätma. Ma ei karda, et karu mõne vasika murraks, aga kui nad aia lõhuvad ja kari välja pääseb, on selle kokkuajamine väga suur töö,” nentis Esula.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnutsi tuleb teateid karude rüüstatud silopallidest igal aastal. “Mõnel aastal lõhuvad nad rohkem, mõnel vähem. Aasta jooksul lõhutud silopallide arv jääb Eestis paarikümne ja paarisaja vahele,” märkis ta.
Miks mesikäpad aeg-ajalt silopallidele silma heidavad, sellele Talvi jutu järgi ühest seletust pole. “See ei ole sage ja tavaline, sest silo ei kuulu karude söögi hulka,” kommenteeris ta. “Võib-olla meelitab neid silo käärimisprotsessil tekkiv magus lõhn, vahest peibutab neid mängima silorulli ümber tõmmatud kile, võib-olla silorullidele kogunenud putukad või närilised.”
Keskkonnaamet hüvitab taotluse esitamisel karude tekitatud kahju, mille asutuse eksperdid akteerivad.
