Ratas: Piirikaubanduse tõttu saamata jäänud maksulaekumise arvestus on teoreetiline

Peaminister Jüri Ratas.

FOTO: Arvo Meeks

Riigikogu liikmed pärisid peaministrilt aru valitsuse tahtmatuse kohta tegelda piirikaubandusega.

Arupärijad viitasid riigikogu pressiteenistuse teatel asjaolule, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes tunduvalt kehvemad ja laekumised riigieelarvesse jäävad kavandatust väiksemaks. Parlamendi liikmed soovisid teada, kui suur on Eesti maksutulu kaotus kasvanud aktsiiside ja piirikaubanduse tõttu.

Ratas märkis, et piirikaubanduse tõttu saamata jäänud maksulaekumise arvestus on teoreetiline ja lähtub eeldusest, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks sellisel juhul soetatud Eestist.

Samal ajal on Lätist ostetud kogused suured just eelkõige madala hinna pärast ja need kogused oleksid väiksemad kõrgema hinna korral. Alkoholi puhul hõlmab piirikaubandus lõuna- ja põhjapiiril toimuvat. See on lõunas kasvanud ja põhjapiiril väheneb, seega Eesti maksutulu kahaneb mõlemal piiril toimuva tõttu.

Piirikaubanduse põhjas moodustavad peamiselt soomlaste ostud, mis tänavu on kahanenud umbes 23 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Läti piirikaubandus moodustab 24,7 protsenti Eestis legaalselt müüdud liitritest koos eestlaste ostudega. Ratase hinnangul sisaldab Läti piirimüük soomlaste soetatutki ja tõenäoliselt suur osa põhjapiiril vähenenud ostudest on tehtud Lätis. „Läti piirimüügi koguseid aluseks võttes hindame selle aasta piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi umbes 66 miljonile eurole, koos käibemaksuga 89 miljonit eurot,“ ütles Ratas.

Tubakatoodete hinna erinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht üsna tagasihoidlik. „Sel aastal hindame tubaka piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi 5,4 miljonile eurole, mis koos käibemaksuga on 6,8 miljonit,“ seletas Ratas. „Hüppeline piirikaubanduse kasv kütusesektoris toimus 2016. aastast. Kütuse tankimine Leedust, Lätist suurenes märkimisväärselt ja selle tulemusena jääb riigile 2018. aastal saamata aktsiisitulu 33,3 miljonit.“

Ratas nentis, et ambitsioon ja ootused osutusid liiga kõrgeks. Ta tunnistas, et aktsiisimäärade võimaliku tõusu analüüs ja selle alusel tehtud prognoos ei olnud täielik. Selle tulemusena on näha, et mõjud on turusituatsioonis olnud natukene teistsugused. „Valitsuskoalitsioon on tühistanud varem seadustatud alkoholiaktsiisi tõusud. Rahandusministeerium on korrigeerinud eelarvelaekumiste prognoose ja teadupärast vähendas valitsus selle aasta alguses kavandatud kange alkoholi ja õlleaktsiisi määra tõusu poole võrra,“ ütles peaminister.

„Praegu on õlleaktsiis Eestis 149 protsenti kõrgem Läti omast, kuid rõhutan, et õlleaktsiis on läbi aastate olnud Eestis kõrgem kui Lätis,“ lausus Ratas. Ta lisas, et kange alkoholi aktsiis Eestis on 50 protsenti kõrgem Läti aktsiisist.

Ratas selgitas, et valitsus on 26. septembri istungil ühehäälselt vastu võtnud ja riigikogus algatanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning ülejäänud seaduste muutmise seaduse, millega jäetakse ära 2019. ja 2020. aastaks planeeritud alkoholiaktsiisi määrade tõus.

Muudatuste jõustudes väheneb 2020. aastal aktsiisimäärade erinevus 109 protsendini, kusjuures kange alkoholi aktsiisierinevus võib väheneda 24 protsendini, kui Läti tõstab plaanipäraselt ja Eesti ei tõsta kange alkoholi aktsiisi kahel järgneval aastal.

Tagasi üles