Kohus mõistis kümneaastase tüdruku pilastaja ja naisepeksja vangi
Täiendatud!

Pärnu maakohus mõistis 49aastase Veiko kümneaastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises süüdi. Mees kavatseb otsuse edasi kaevata.

FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Ta on lipitseja, suurepärane jutumees.

Niisugused inimesed oskavad pahatihti jätta mulje, et teised on nende koletutes tegudes süüdi. Nii võib juhtuda, et ohvritele pikaks ajaks (hinge)haavad jätvad hirmsad teod jäävad saladuseks. Seekord läheb teisiti.

Pärast kinniste uste taga peetud kohtuvaidlusi mõistis Pärnu maakohus 49aastase Veiko täna süüdi abikaasa korduvas kehalises väärkohtlemises ja kümneaastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises. Kohus määras süüdimõistetule liitkaristuseks neli aastat vangistust.

Kuna kunagi kristliku paranduskodu juhina töötanud Veikol oli kandmata osa – poolteist aastat – 2015. aastal vägistamise eest määratud vangistusest, liitis kohus nüüd karistusele sellegi. Vangistust loetakse mullu 1. novembrist. Sellest ajast oli Veiko vahi all.

Mis puutub alaealise väärkohtlemisse, heitis Lääne ringkonnaprokuratuur Veikole ette kaht juhtumit mullu märtsis, kui ta oli lapse kodus viibides tüdrukut tahtevastaselt suguelundite piirkonnast katsunud, teda lakkunud ja suudelnud.

Tüdruk sattus perverdiga kokku, kuna mehega lävis üksvahe tema ema.

Karistusseadustiku paragrahvi järgi süüdistas prokuratuur meest suguühtes või muu sugulise iseloomuga teos mõjuvõimu kasutades. Nagu vanemprokurör Gardi Anderson täpsustas, ei olnud tegemist mõjuvõimu, vaid usalduse kuritarvitamisega: sellel paragrahvil on kaks alternatiivi.

Ametivõimud said lapse väärkohtlemisest teada tema kooli sotsiaalpedagoogilt, kellele tüdruk juhtunust rääkis.

Andersoni sõnutsi on niisuguste kuritegude puhul esmased kannatanu ütlused ja tema seisundi hindamine. Kõikvõimalikul moel uuriti, kas lapse ütlused peavad paika.

Paraku pole laste seksuaalne väärkohtlemine harukordne. Ainuüksi Pärnu Kuninga tänava kohtumajas jätkub või algab peagi kohtupidamine kahes samalaadses asjas. „Tahaks mõelda, et need juhtumid on erandlikud, aga paraku mitte, kui kaks asja sama paragrahvi järgi on juba veel,“ tõdes Anderson.

Ametivõimudel on keeruline laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumiteni jõuda ja neid võikaid tegusid tõendada. „Kindlasti on teateid rohkem, aga me ei jõua kõigiga kohtusse,“ tunnistas süüdistaja. „See on nagu lähisuhtevägivald, mis enamasti toimub koduseinte vahel, kus oskame seda kõige vähem karta ja leidub vähe pealtnägijaid. Väga lihtne on tekkima olukord, kus on sõna sõna vastu.“

Tahaks mõelda, et need juhtumid on erandlikud, aga paraku mitte, kui kaks asja sama paragrahvi järgi on juba veel.
Gardi Anderson

Küll rõhutas Anderson, et kindlasti ei tohi jätta niisugustes olukordades jätta juhtunust teatamata. Tänane kohtuotsuski näitas, et süüdlane saab siiski hirmsate tegude eest karistada.

„Me ei tohi alahinnata, mida sellised teod võivad lapsele põhjustada,“ toonitas Anderson. „Kõnealuse kannatanu puhul tundub, et ta saab juhtunust üle, aga sellised asjad võivad hiljem avalduda isiksushäires või suutmatuses luua näiteks normaalseid peresuhteid.“ 

Et Veiko peksab järjepidevalt abikaasat, tuli välja, kuna naise kolleegid märkasid, et midagi on valesti. Töökaaslased teavitasid omakorda naise lähedasi, kes läksid tema juurde koju ja avasid politsei abiga ukse. „Siis saime teada, et ta on läbi pekstud ja alles paraneb,“ rääkis prokurör.

Niisugustes olukordades on tavaline isiksuse mahasurumine ja ohvris süütunde tekitamine. „Mees lõi abikaasat ju sellepärast, et naine ärritas teda,“ avaldas prokurör kannatanu versiooni. „Ma pole kindel, kas see naine saab praegugi aru, et see polnud päris õige.“

Uurijatele ütlusi andeski lausunud kannatanu: „Olen ise süüdi. Ta ütles mulle, et ära provotseeri. Pean ise olema hea.“

Andersoni sõnutsi ilmnes istungite vältel, et inimene ei taha näha, kes on tema ees. Ohvri lähedasedki hoiatanud pidevalt, milliste kuritegude eest on Veikot kriminaalkorras karistatud. „See läks nagu hane selga vesi,“ nentis süüdistaja. „Ta oli võtnud teadmise, et igaühel on ju õigus uuele elule ja võimalusele. Sellepärast ongi hästi oluline, et lähedased märkaksid, et inimene vajab abi, kui ta ise sellest aru ei saa.“

Libekeelsus võib tagada vägivalla järjepidevuse. „Suurepärane jutuoskus,“ iseloomustas prokurör Veikot. „Ta suudab suurepäraselt selgitada, miks kõik asjad on toimunud, ja mitte  tema süül. Niisiis soovitan: nähke seda, mida on vaja vaadata. Ärge kuulake!“

Kohtuotsuse saab kaevata edasi, esitades Pärnu maakohtule seitsme päeva jooksul apellatsiooniteate.

Prokuratuur ei kaeba otsust edasi: kohtualune sai karistuse, mida prokurör talle küsis. „Minu hinnangul katab see ära ebaõigluse, mis ta on tekitanud,“ lausus Anderson.

Veiko kavatseb otsuse edasi kaevata. „Ta ütles mulle kohe pärast otsuse kuulutamist, et soovib edasi kaevata,“ kinnitas kohtualusele riigi määratud kaitsja Rünno Roosmaa.

Kohus mõistis süüdimõistetult välja menetluskulud summas 7125 eurot ja 28 senti.

2003. ja 2015. aastal on Veiko süüdi mõistetud vägistamise eest.

Tagasi üles